9.Keemilised reaktsioonid metallidega. Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. Metallide pingerida: Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H2 Cu Hg Ag Pt Au Keemiline aktiivsus suureneb paremalt vasakule. *Metallide reageerimine hapetega.(va. HNO3) Pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega. Tekivad sool ja H 2. Paremal olevad ei regeeri lahjendatud hapetega. Lämmastikhappe ja konsentreeritud H2SO4(konts) regeerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon. Pole oluline asukoht pingereas. Ka ei eraldu kunagi vesinikku. Väävelhappe korral tekib sool, sulfaat ja vesi. Zn + 2H2SO4(konts.) = ZnSO4 + SO2 + 2H2O Vaba väävel ja eriti divesiniksulfiid võivad tekkida kõrgematel temperatuuridel. Väheaktiivsete metallide (Cu, Ag, Hg) reageerimisel kontsentreeritud H 2SO4-ga eraldub SO2
Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T moodustab atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõjul, peamiselt õhulämmastiku ja kosmilises kiirguses esinevate neutronite regeerimisel. Hinnatakse, et maailmameres on u 250kg, magevees 45kg ja atmosfääris u 3kg triitiumi. Kasutatakse termotuumareaktsiooni evitamine energeetikas. Monovesinik: Kõrgel temperatuuril, elektrikaares või ultraviolettkiirguse mõjul laguneb molekulaarne divesinik H2 endotermilisel protsessil aatomiteks ja tekib monovesinik. Monovesiniku eksisteerimis aeg on lühike.Sellega kaasneb tunduv eksotermiline soojusefekt, mida kasutatakse tehnikas metallide
annaabi.ee 
