Eksami materialid
mõõdistatakse, seda täpsemini võib otsitavat pinda interpoleerida. Tegelikult pole
geoidi võimalik kõrgtäpselt maapealsete meetoditega üldse määrata, sest
selleks tuleks pidevalt kogu maapinna ulatuses teha mõõdistustöid.
Reaalselt on seega võimalik rääkida mingist geoidi lähendist, mis tasastel aladel ei
erine tegelikust geoidist üle 4 cm, mägedes ehk 2 m. Sellist lähendust
nimetatakse kvaasigeoidiks
geodeetilistes arvutustes asendatakse keerukas geoid (maa)ellipsoidi e
referentsellipsoidiga
Laius ja pikkuskraadide määramine
Maa ümbermõõt: 40 075km 1°=111 km(ekvaatoril) 1°=111,7 km (pikki meridiaani
mõõdetult) 1°=110.6km(ekvaatori lähedal)
Lapikuse tõttu on maa pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud d
punktis A suurem kui punktis B. Vastavalt aga raskuskiirendus g
punktis B suurem kui punktis A
Maa pöörleb ümber oma telje poolusel vaadatuna kellaosuti
annaabi.ee 
