ja viimastel aastatel on aparaatidele tekkinud uus lisa: neuroloogiliste haigete uurimine. Käesolevas referaadis kirjeldab referaadi autor lähemalt optilist koherentset tomograafiat, kuidas see töötab ning milliseid haiguseid saab sellega diagnoosida. 3 1. OKT Optiline koherents tomograafia on mitte invasiivne pildistav test, mis kasutab valguslaineid reetina pildistamiseks. OKT'ga on võimalik näha reetinat kihtide kaupa. See annab oftalmoloogile võimaluse kaardistada reetina ja mõõta selle paksust. Need mõõdud aitavad panna õiget diagnoosi ja annavad glaukoomi ja teiste reetina haiguste raviks juhiseid. Teiste reetina haiguste alla kuuluvad maakula degeneratsioon (AMD) ja diabeetiline retinopaatia. (Rebane ja Harak 2014; Francis jt 2017). Inimese silm areneb eesajust. Üle võrkkesta paiknevate ganglionirakkude aksonitest saab nägemisnärvi otsal ühinedes alguse nägemisnärv
(tavaliselt petehhiatena)• verevalumid• plasmorraagiad (näha “vatitiupsudena”)• kollatähni piirkonnas valkjas-kollakad kolded (“tähekesed”)• diskitaoiline macula turse Sellega kaasneb nägemise halvenemine. Hüpertooniline neuroretinopaaatiaKujuneb hüpertensiooni hilisstaadiumis. Prognostiliselt halb. Lisaks eelmainitule esineb :• nägemisnärvi diski kahjustus (hüpereemia , ödeem )• papilli turse ning suurenemine mõõtmetelt• turse haarab ka reetinat• hemorraagiad valdavalt ümber papilli• võib esineda a. centralis retinae tromboos või emboolia (silmapõhjas on näha hele ödematoosne reetina , mille foonil fovea centralis paistab tumepunase täpina)Nägemine halveneb veelgi , eriti tsentraalse vaatevälja tajumine ning üldine vaatevälja kitsenemine. Lõpuks tekib n.opticuse atroofia.Neuroretinopaatia võib vahel esineda ka varasemas hüpertensiooni staadiumis. See näitab hüpertensiooni maliigset kulgu. Renaalne hüpertensioon