Heli valjus detsibellides (dB) on määratud valemiga 10 log (I/I0), kus I on vaadeldava helilaine intensiivsus. Doppleri efekt seisneb selles, et kui laineallikas ja vastuvõtja teineteise suhtes liiguvad, siis vastuvõtja poolt registreeritav sagedus erineb allika võnkesagedusest. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisele lähenevad, siis on registreeritav sagedus suurem. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisest kaugenevad, siis on regist- reeritav sagedus väiksem. Kaugetelt tähtedelt pärineva valguse sageduse vähenemine Doppleri efekti tagajärjel (nn. punanihe) annab tunnistust Universumi paisumisest. Elektrilaeng (q või Q) näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Looduses leidub kahte liiki elektrilaenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivse- teks. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade korral aga
Heli valjus detsibellides (dB) on määratud valemiga 10 log (I/I0), kus I on vaadeldava helilaine intensiivsus. Doppleri efekt seisneb selles, et kui laineallikas ja vastuvõtja teineteise suhtes liiguvad, siis vastuvõtja poolt registreeritav sagedus erineb allika võnkesagedusest. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisele lähenevad, siis on registreeritav sagedus suurem. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisest kaugenevad, siis on regist- reeritav sagedus väiksem. Kaugetelt tähtedelt pärineva valguse sageduse vähenemine Doppleri efekti tagajärjel (nn. punanihe) annab tunnistust Universumi paisumisest. Elektrilaeng (q või Q) näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Looduses leidub kahte liiki elektrilaenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivse- teks. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade korral aga
I0 = 10 -12 W/m 2. Heli valjus detsibellides (dB) on määratud valemiga 10 log (I/I0), kus I on vaadeldava helilaine intensiivsus. Doppleri efekt seisneb selles, et kui laineallikas ja vastuvõtja teineteise suhtes liiguvad, siis vastuvõtja poolt registreeritav sagedus erineb allika võnkesagedusest. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisele lähenevad, siis on registreeritav sagedus suurem. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisest kaugenevad, siis on regist- reeritav sagedus väiksem. Kaugetelt tähtedelt pärineva valguse sageduse vähenemine Doppleri efekti tagajärjel (nn. punanihe) annab tunnistust Universumi paisumisest. Elektrilaeng (q või Q) näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Looduses leidub kahte liiki elektrilaenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivse- teks. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade korral aga
annaabi.ee 
