võimalik võrrelda varasemate tulemustega. Kaarereeperite vaatlusi on nende paiknemise tõttu võimalik teha kasutades elektrontahhümeetrit, mida kasutades on võimalik määrata neile nii plaanilised koordinaadid kui ka kõrgus. Koordinaadid määrati neile vaatluste käigus baasjoonte ja mõõdetud horisontaal- ja vertikaalnurkade kaudu. Vaatlusi sooritati mitmest seisupunktist ning vaatlusvõrgu punktidelt. Igast seisupunktist tehti vaadeldavatele reeperitele 3 täisvõtet. Kuna mõõtmiste käigus kasutati elektrontahhümeetrit Trimble S6, siis oleks kaarereeperite plaanilisi koordinaate ja kõrgusi saanud mõõta ka kasutades selleks instrumendi laserit. Kaarereeperitele arvutati koordinaadid kasutades jällegi Geo2012 programmi. Koordinaatide arvutamine toimus Gaussi otselõike põhimõttel. Deformatsioonide määramine toimus mõõtmistulemuste võrdlemisel kaheksa varasema mõõtmise andmetega
f h = ±8 km (mm). Väljaspool riiklikku võrku on veel insenertehniline võrk, kus lubatud vead on f h = ±50 km (mm) või siis täpsustatud insenertehniline f h = ±20 km (mm). Ajutiste reeperite kõrgused määratakse kas III klassi nivelleerimisega või täpsustatud insenertehnilise nivelleerimisega. Ajutiste reeperite kõrguste saamiseks tuleb rajada nivelleerimiskäik lähtudes riiklikust reeperist ehitusplatsi ajutistele reeperitele ja sealt uuesti riiklikule reeperile. Nivelleerimiskäik võib oma skeemilt olla kas kinnine, seotud või rippuv. Nivelleerimine tuleb teha liitnivelleerimisena ja alati püütakse nivelleerida keskelt. 1. Kinnise nivelleerimiskäigu tasandamine Igal riiklikul reeperil on kataloogis oma number ja kõrgus meetrites millimeetri täpsusega. Naaberreeperite käigu vahelisis osi nimetatakse sektsioonideks, iga seksiooni kohta