haavade puhastamine vesinikperoksiidiga värskete puuviljade tumenemine õhu käes(joonis 1) Mõisted Redoksreaktsioon- protsess, kus elementide oksüdatsiooniastmed muutuvad Redoksreaktsioonist võtavad osa: I) redutseerija-aine, mis loovutab elektrone, oksüdatsiooniaste kasvab Järgmiste näitede abil püüame selgeks teha, millised ained käituvad redutseerijatena Selgituseks kasutame aatomite planetaarseid mudeleid. Näide 1. Naatrium kui metall käitub redutseerijana Joonis 2. Naatrium käitub redutseerijana, sest ta loovutab väliskihist ainsa 1 elektroni Selgitused: Naatriumi väliskihis on 1 elektron. Energeetiliselt on soodsam 1 elektron ära anda, kui 7 elektroni juurde võtta püsiva oleku saavutamiseks- elektronoktett(välises elektronkihis on 8 elektroni) Elektronskeeme võrreldes me näeme, et oksüdatsiooniaste on suurenenud Lihtaine oksüdatsiooniaste on alati null
Metalli maakide lõhkumiseks on vaja lõhkuda sidemeid ja kulutada energiat. Kui on vaja energiat juurde anda. See on eksotermiline protsess. OKSÜDEERIJA JA REDUTSEERIJA LEIDMINE: 2Na(0) + 2h2o(1 ja -2) --> 2NaOH(1 -2 1) + H2 Oksüdeerija liidab elektrone ja oksüdatsiooniaste suureneb. Sellel juhul on aine oksüdeerijaks. 2H(1) - 2e- --> H2(0) Redutseerija lahutab elektrone ja oksüdatsiooniaste suureneb. Sellel juhul on aine redutseerijaks. Na(0) - e- -->Na AINULT REDUTSEERIJANA VÕIB KÄITUDA a) H - ioon ei käitu redutseerijana b) Ca aatom käitub redutseerijana c)Fe+2 - ioon võib käituda nii redutseerijana ja ka oksüdeerijana. Oleneb millega ta reageerib. ANOODIL JA KATOODIL TOIMUVAD REDOKSPROTSESSIDE VÕRRANDID: a) sulatatud kaaliumkloriid KCl --> K+ Cl- katood: K+ +e- --> K Anood: 2Cl- - 2e- --> Cl2 b)hõbe(1)nitraat vesilahuses AgNO3--> Ag+ + NO3- Katood:Ag+ + e- --> Ag Anood: 2H2O - 4e- --> 4H + O2
· Vett, mille koostisesse kuulub deuteerium nimetatakse ,,raskeks veeks" · Tuntakse ka vesiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 3, see on üliraske vesinik ehk triitium. VESINIKU KEEMILISED OMADUSED · Vesinik on tavatingimustes küllaltki keemiliselt väheaktiivne. · Vesiniku väikeste aatomite tõttu on nende vaheline kovalentne side tugevam kui üheski teises üksiksidemega molekulis. · Kuumutamisel muutub vesinik oluliselt aktiivsemaks, käitudes peamiselt üsna tugeva redutseerijana. VESINIK KUI REDUTSEERIJA · Kuumutamisel käitub vesinik redutseerijana aktiivsemate mittemetallide ja paljude ühendite suhtes. · Nendes ühendites on vesiniku oksüdatsiooniaste l · Väheaktiivsete mittemetallidega (fosfor, süsinik) vesinik vahetult ei reageeri. · Vastavad ühendid saadakse kaudselt. · Tavatingimustes vesinik hapnikuga ei reageeri, kuid juba väikese sideme mõjul võib vesinik ja hapniku segu plahvatada.
· iga süsinik seotud kolme naabersüsinikuga; kihiline (pliiatsisüdamikud) · kõrge sulamistemperatuuriga (sulatustiiglite valmistamine) · metalse läikega, pehme (määrdeainete valmistamine) juhib elektrit (elektroodid) SÜSINIKU OKSÜDATSIOONIASTE Süsiniku aatomi elektronskeem: C: +6| 2)4) Süsinik võib reaktsioonides liita või loovutada elektrone: tema oksüdatsiooniaste võib olla vahemikus IV... IV SÜSINIKU KEEMILISED OMADUSED Süsinik redutseerijana (oksüdeerub, st loovutab elektrone) söe täielik põlemine C + O à CO 2 2 söe mittetäielik põlemine 2 C + O à 2 CO 2 vingugaasi edasine põlemine 2 CO + O à 2 CO 2 2 raua tootmine Fe O + 3 CO à 2 Fe + 3 CO 2 3 2 SÜSINIKU KEEMILISED OMADUSED Süsinik oksüdeerijana (redutseerub, st liidab elektrone) süsiniku reageerimine vesinikuga C + 2H à CH 2 4 Süsinik nii oksüdeerija kui redutseerijana
Mittemetalliliste elementide aatomiehituse iseärasused Mõõtmed on suhteliselt väiksemad, kui metallilistel elementidel ning neil on väliskihil rohkem elektrone, kui metallilistel elementidel. Elementidemittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. Fluor saab elektrone ainult liita. Metallid käituvad oksüdeerijana reageerimisel metallidega ja endast vähem aktiivsete mittemetallidega. Mittemetallid käituvad redutseerijana reageerimisel endast aktiivsemate mittemetallidega. Max. o.-a on vastavuses rühma numbriga. Min. o.-a. on vastavuses n-8. Vahepealne o.-a. on püsivast o.-a. 2 võrra väiksem. Püsivad o.-a. H(I); B(III); C, Si(IV); N(-III); P,As(V); O, S(-II); Se, Te(VI); F, Cl, Br, I(-I). Poolmetallid on metalliliste ja mittemetalliliste omadustega elemendid. Neil on läige, haprad, raskesti töödeldavad, elektrijuhtivuselt vahepealsed(pooljuhid) Mittemetallide ühised füüsikalised omadused
ja osoon O3 Erinev kristallistruktuur: teemant ja grafiit 2. FÜÜSIKALISED OMADUSED Üldised omadused neid on vähe (erinevamad kui metallid) halb soojus- ja elektrijuhtivus rabedus Erinevad füüsikalised omadused: erinev värvus väga erinev sulamistemperatuur · lämmastik, hapnik broom teemant, grafiit, boor 3. KEEMILISED OMADUSED · Mittemetallid lihtainena käituvad keemilistes reaktsioonides kas redutseerijana või oksüdeerijana... · VAHEPALA meeldetuletuseks Protsess Oksüdeerumine Redutseerumine Elektronide... ... loovutamine ... liitmine Oksüdatsiooniaste kasvab kahaneb Osakese nimetus redutseerija oksüdeerija Näide Mg0 2e- MgII S0 + 2e- S-II 3. KEEMILISED OMADUSED · Oksüdeerijana käituvad mittemetallid: Alati metallide suhtes: · Fe + S FeS · 2 Na + Cl2 2 NaCl · 2 Mg + O2 2 MgO
Soojusjuhtivus halb soojusjuht hea soojusjuht Täieliku põlemise CO2 CO2 Täieliku põlemise CO2 CO2 saadus Grafiit saadus Keemilised omadused Toatemperatuuril on püsiv ja teiste ainetega ei reageeri, kuumutades põleb ning tekib süsihappegaas C+O2=CO2 Kui hapnikku ei ole piisavalt, tekib mürgine süsinikmonooksiid 2C+O2=2CO Lihtainena on redutseerivad omadused, mistõtu kasutatatkse teda redutseerijana metallide tootmisel 2CuO+C=2Cu+CO2 Keemilised omadused Süsinik oksüdeerijana (redutseerub, st liidab elektrone) süsiniku reageerimine vesinikuga C + 2H2 CH4 Süsinik nii oksüdeerija kui redutseerijana süsiniku reageerimine süsihappegaasiga C + CO2 2 CO Tähtsamad ühendid SÜSINIKDIOKSIID ehk süsihappegaas: CO2, ei põle ega toeta põlemist, sest süsiniku oksüdatsiooniaste on maksimaalne ehk IV, kasutatakse tulekustutites;
Mida lisandivabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Raud lahustub reageerides hapetega.Raua reageerimist hapniku ja veega nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Seejuures toimub keemilime reaktsioon: Fe2O3 + H2O Fe(OH)3 Raua saamine Tööstuses saadakse rauda rauamaagist, enamasti Fe2O3 ja Fe3O4. On olemas mitu võimalust raua saamiseks maagist. Kõige levinum on kõrgahju protsess. Raua saamiseks tuleb raudoksiid redutseerida vabaks metalliks. Redutseerijana kasutatakse kivisöe töötlemisel saadud sütt ehk koksi. Kõige levinum on rauamaagi redutseerimine kuni30 m kõrgustes erilistes ahjudes, koksi ja teiste vajalike lisanditega. Kõrgahjust kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena tekib koksist süsinikoksiid CO. Kõrgel temperatuuril käitub süsinikoksiid redutseerijana. Ta reageerib raua oksiididega, sidudes nendest hapnikku. Kõrgahjus toimuvate reaktsioonide lõppsaadused on metalliline raud ja süsinikoksiid CO2.
Vesinik · Järjenumber 1 · 1.perioodi element ja kuulub s-plokki · Paigutatakse erinevatesse rühmadesse. · Aatommass on 1,00797 · Elektronegatiivsus 2,1 · Elektronkonfiguratsioon 1s1 · Tavaliseim oksüdatsiooniaste on I, sest enamasti käitub redutseerijana loovutades ühe elektroni. · Isotoobid: · Prootium ehk tavaline vesinik. · Deuteerium ehk raske vesinik. · Triitium ehk üliraske vesinik. · Füüsikalised omadused: värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas, väikseima tihedusega gaas, lahustub vees halvasti, keemistemperatuur -253°C, sulamistemperatuur -259°C. · Keemilised omadused: kergesti süttiv gaas, kuumutamisel reageerib paljude
METALLIDE SAAMINE MAAKIDEST Maak→rikastatud maak→metallioksiid→metall Kogu protsess on väga energiamahukas. Ühendis sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada Energiat. 1. Maagi rikastamine: maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2. Särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak. 2PbS+3O2=2PbO+2SO2 3. Metalli redutseerimine metallioksiidist: Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C=3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2=Cu+H2O d) alumiiniumi (aluminotermia), kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al=2Cr+Al2O3 Aktiivseid metalle saadakse sulandite elektrolüüsil: Sulatatud keedusoolast elektrivoolu läbijuhtimisel saadakse Na: 2NaCl=2Na+Cl2
Kaltsium ja magneesium Kaltsium Keemiliselt aktiivne Tegu leelismuldmetalliga Leidub looduses ainult ühenditena Kasutatakse telliste, klaasi, betooni valmistamiseks Ühendites iooniline side Töötab redutseerijana Inimkehas täidab struktuurseid funktsioone Kuulub erinevate kudede koosseisu MAGNEESIUM Hõbe värvus, läikiv Keemiliselt aktiivne Reageerib paljude ainetega Looduses lihtainena ei eksisteeri Kuulub luude koostisse Mõjutab süsivesikute ainevahetust Kasutusalad Valuveljed Tulekindlad tellised Pigmendid ja täiteained Lennukiosad Vähendab maohappesust Lihastele mõjub lõdvestavalt http://www.youtube.com/watch?v=doPeT2pjChg kAsutatud kirjandus
Põhilised iseärasused: Mittemetalliliste elementide aatomid on suhteliselt väiksemad kui metalliliste elementide aatomid. Mittemetalliliste elementide aatomites on enamasti märgatavalt rohkem äliskihi elektrone kui metallilistel elemntidel üldreeglina 4-7 elektroni väliskihis Enamik mittemetallilisi elemente saab elektrone mitte ainult liita, vaid ka loovutada. Sellest tulenevalt võivad mittemetallid keemilistes reaktsioonides käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (olenevalt reaktsiooni partnerist). Vaid kõige elektronegatiivsem fluor saab elektrone ainult liita, sest pole ühtegi teist elementi, mis suudaks fluorilt elektrone ära võtta. Mittemetallid käituvad oksüdeerijana reageerimisel metallidega ja endast vöhem aktiivsete mittemetallidega (või ka teiste redutseerijatega). Redutseerumisel seovad mittemetalliliste elemendi aatoimid elekrtone, tekkinud ühendis on neil negatiivne oksüdatsiooniaste.
KEEMILISED OMADUSED o Käitumine oksüdeerijana Mõlemad käituvad peamiselt metallide suhtes oksüdeerijana. Kuumutamisel reageerivad paljude metallidega (Lämmastik moodustab nitriide ja fosfor fosfiide, oksüdatsiooniaste on -III). Tavatingimustes lämmastik reageerib liitiumiga, moodustades liitiumnitriidi (Li 3N). Lämmastik reageerib vesinikuga ainukesena. (saab nt tööstuslikult ammoniaaki) o Käitumine redutseerijana Lämmastik enamasti ei ole redutseerija Halogeenidega ei reageeri ja hapnikuga reageerib alles väga suurel temperatuuril (üle 3000 kraadi) tekib lämmastikoksiid NO (endotermiline). Fosfor on lämmastikust vähem elektronegatiivne, loovutab kergemini elektrone. Redutseerijana käitub fosfor hapniku, hallogeenide ja väävli suhtes. ( tekib oa-s V ühend) Õhus kuumutamisel punane fosfor süttib tekib valge fosfori(V)oksiidi pilv
KEEMILISED OMADUSED o Käitumine oksüdeerijana Mõlemad käituvad peamiselt metallide suhtes oksüdeerijana. Kuumutamisel reageerivad paljude metallidega (Lämmastik moodustab nitriide ja fosfor fosfiide, oksüdatsiooniaste on -III). Tavatingimustes lämmastik reageerib liitiumiga, moodustades liitiumnitriidi (Li 3N). Lämmastik reageerib vesinikuga ainukesena. (saab nt tööstuslikult ammoniaaki) o Käitumine redutseerijana Lämmastik enamasti ei ole redutseerija Halogeenidega ei reageeri ja hapnikuga reageerib alles Väga suurel temperatuuril (üle 3000 kraadi) – tekib lämmastikoksiid NO (endotermiline). Fosfor on lämmastikust vähem elekronegatiivne, loovutab kergemini elektrone. Redutseerijana käitub fosfor hapniku, hallogeenide ja väävli suhtes. ( tekib oa-s V ühend) Õhus kuumutamisel punane fosfor süttib – tekib valge fosfori(V)oksiidi pilv
Enne maagis sisalduvate ainete redutseerimist on vaja maaki sageli eelnevalt töödelda. Seda tehakse kahel moel: : Rikastamine- rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest : Särdamine- metallioksiid üleviimine oksiidiks sest oksiidide redutseerimisel saadakse puhtam ja paremate omadustega metall. Seda tehakse särdamisel ehk kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul ETAPID Metalli redutseerimine metallioksiidist: Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C=3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2
Keemistemperatuur 1757,15 K (1484°C) Tihedus 1,55 g/cm³ O.a tavaliselt +2 Omadused Pehme Hõbedane Läikiv Reageerib kergesti Põleb punase leegiga Avastamine Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsiumamalgaani kuumutamine Robert Bunsen 1855 Isotoobid 6 stabiilset isotoopi 40 Ca, 42Ca, 43Ca, 44Ca, 46Ca ja 48Ca 18 ebastabiilset Kus leidub? Looduses ainult CaCO3 Kasutamine Redutseerijana teiste metallide väljaeraldamisel. Sulamite tootmisel Ehituses Juustu tootmisel Ühendid 2HCl + Ca → H2↑+CaCl2- jää eemaldamine, E509 Ca + O2 → CaO- värvid, putukamürk, heitvesi CaO + 3C → CO+CaC2- karbiidlamp, signaalraketid Ca(OH)2 + CO2 → H2O+CaCO3- mört, tsement, Huvitavat Inimese kehakaalust kuni 2% Kaltsium on vajalik vere hüübimiseks Päevas 600-1400 mg Puuduse korral luuhõrenemine
oksüdatsiooniaste kasvab. d) Redoksreaktsioonis oksüdeerija liidab elektrone, mille tulemusena tema oksüdatsiooniaste kahaneb. e) Kui elemendi oksüdatsiooniaste kahaneb, siis element oksüdeerub. f) Kui elemendi oksüdatsiooniaste kasvab, siis element redutseerub. 2 5. A-osa Millised alljärgnevate elementide aatomid käituvad redoksreaktsioonis tavaliselt redutseerijana, millised oksüdeerijana? Valik: Ca; He; O; Li; Ne; F; Na Redutseerijana käituvad: ................................. Oksüdeerijana käituvad: .................................. B-osa Toetudes A-osas tehtud valikutele, täida järgnevad lüngad. Tüüpilised redutseerijad on .................... . Keemilistes reaktsioonides .................... nad välisel elektronkihil paiknevad elektronid. Selle tulemusena tekivad neist .................... laenguga ioonid
Vesinik Hapnik Keemistemperatuur -253 -183 Füüsikalisi omadusi lõhnata, maitseta, lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, värvuseta gaas, vees vähe lahustuv vees vähe lahustuv Keemilisi omadusi Tavatingimustel Tavatingimustel väheaktiivne, mõõduka kuumutamisel käitub tugevusega redutseerijana oksüdeerija, kuumutamisel käitub tugeva oksüdeeijana Hapniku allotroobid Sama keemilise elemendi erinevad lihtained Monohapnik Dihapnik Trihapnik ehk osoon O O2 O3 Vesiniku isotoobid Erineva massiarvuga
Vesinik Hapnik Keemistemperatuur -253 -183 Füüsikalisi omadusi lõhnata, maitseta, lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, värvuseta gaas, vees vähe lahustuv vees vähe lahustuv Keemilisi omadusi Tavatingimustel Tavatingimustel väheaktiivne, mõõduka kuumutamisel käitub tugevusega redutseerijana oksüdeerija, kuumutamisel käitub tugeva oksüdeeijana Hapniku allotroobid Sama keemilise elemendi erinevad lihtained Monohapnik Dihapnik Trihapnik ehk osoon O O2 O3 Vesiniku isotoobid Erineva massiarvuga
milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke.Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale , et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. MINU KODUS LEIDUV VASKE ... .. elektrijuhtmed , keeduspiraal , veetorud , elektriradiaator . KEEMILISED OMADUSED . Kuna vask on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Samuti on vask väheaktiivne metall ning ta ei reageeri ei hapetega ega ka veega . FÜÜSIKALISED OMADUSED . Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht
Massiarv on 1 Vesinikul on 1 prooton, 1 neutron ja 1elektron Esineb 3 isotoobina: tavaline vesinik, raske vesinik ja üliraske vesinik Omadused (lihtaine) Vesinik koosneb kaheaatomilistest molekulidest Sulamis ja keemis temperatuurid on väga madalad Vesinik on lõhnata, maitseta ja värvusetta Vesinik on kõige kergem gaas Vees väga vähe lahustuv Kergsüttiv Keemilised omadused Suhteliseltväheaktiivne mittemetall Enamikes keemilistes reaktsioonides käitub vesinik redutseerijana, reageerimisel aktiivsete metallidega käitub vesinik oksüdeerujana Molekulaarne vesinik on üsna väheaktiivne Atomaarne vesinik on üsna aktiivne Kus leidub looduses Maal vesiniku eriti ei leidu Vesiniku leidub enamuselt vee koostises, mõnedes mineraalides ja enamustes orgaanilistes ainetes Vesinik moodustab enamuse päikse massist, universumis enam levinud keemiline element Kasutusala Kütuseelementides elektri ja soojuse saamisel Raketikütusena
Metallid (T) 1. Selgita mõisteid: metallide pingerida, leelismetallid, leelismuldmetallid, siirdemetallid, väärismetallid, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, maak, maagi rikastamine, särdamine, elektrolüüs, korrosioon, korrosioonitõrje, keemiline vooluallikas, amfoteerne ühend, sulam. 2. Metallide üldised keemilised omadused: · metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana; · metall on keemiliselt seda aktiivsem (seda tugevam redutseerija), mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone; · pingerea kasutamine metallide reaktsioonivõime üle otsustamisel. 3. Vastavate reaktsioonivõrrandite koostamine : Metallide reageerimine · mittemetallidega, · lahjendatud hapetega, · soolalahustega, · veega /veeauruga · leelisega 4. Metallide korrosioon: metallide korrodeerumise põhjus, keemilise ja
Molekulvõrega-gaasid,väävel,fosfor;haprad;vees vähelahustuvad;madal sulamistemp. Paljud esinevad mitme allotroobina. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Kõige levinum element:MAAL-hapnik,räni; KOSMOS-vesinik,heelium;ELUSORGANISMIS- süsinik,vesinik ja hapnik. Keemilised omadused:reaktsioonil metallidega käituvad oksüdeerijana_ O2+Ca=2CaO; S+Ca=2CaS.Reaktsioonil mittemetallidega võivad käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (oleneb mittemetalli aktiivsusest) H2+S=H2S;S+O2=SO2 Vesinik-sobib kokku IA-rühmaga: üks elektron väliskihil, mille annavad elektroni ära; ei sobi IA-rühma-mittemetall ja teised metallid,vesinik gaas teised tahked. Sobib VIIA-rühma-kahe aatomilised;mittemetallid;gaas. Ei sobi VIIA-rühma-vesinikul viimasel kihil 1 elektron, teistel 7,võtavad ühe elektroni juurde Füüsikalised omadused:värvuseta,lõhnata,maitseta,vees lahustub halvasti,kõige kergem gaas
sagedased redutseerijad: H2S, FeSO4, Zn, KI, Na, H2SO3 redustseerumine – elektronide liitmine, oksüdeerija oksüdatsiooniastme kahanemine sagedased oksüdeerijad: O2, KMnO4, Cl2, H2O2, konts. H2SO4 keemiline element saab käituda ainult oksüdeerijana, kui ta on oma kõrgeimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kahaneda). nt: F2, O3 keemiline element saab käituda ainult redutseerijana, kui ta on oma madalaimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kasvada). nt: Ca, Fe nii oksüdeerijate kui redutseerijatena käituvad nt K2SO4, FeSO4, CH3CH2OH poolreaktsioonid – redoksreatsiooni osad, mis iseseisvalt ei eksisteeri. osalevad redutseerija ja oksüdeerija moodustavad redokspaari. Fe2+ (aq) →Fe3+ (aq) + e- redokspaar Fe3+ / Fe2+ Redoksprotsessis osaleb kaks redokssüsteemi (poolelementi), kumbki koosneb mingi elemendi oksüdeeritud vormist (st
GLÜTSERIIN propaan-1,2,3-triool · vettimav ehk hügroskoopne magusa maitsega viskoosne vedelik; · ei ole mürgine, kasutatakse lahtistina; · kasutatakse kreemide, emailvärvide ja lõhkeainete (dünamiit ehk nitroglütseriin) valmistamiseks Karboksüülhapete tähtsamad esindajad METAANHAPE HCOOH · terava hapu lõhnaga söövitav ja mõnevõrra mürgine vedelik · seguneb veega; · leidub sipelga- ja mesilasemürgis ning nõgese kõrvekarvakestes; · kasutatakse redutseerijana Karboksüülhapete tähtsamad esindajad ETAANHAPE CH3COOH · terava hapu lõhnaga söövitav vedelik · seguneb veega; · tekib etanooli lahjade lahuste äädikhappekäärimisel; · kasutatakse toidu valmistamisel ja konserveerimisel (marineerimine); Süsihape · Süsihappe valem on H2CO3 H O C O · Väga nõrk ja ebapüsiv hape H O
galvaaniaelementide tekkimisega (juhib elektrit), toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega bioloogiline korrosioon: Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel (nt rauabakterid ja väävlibakterid) metall: lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused, keemilistes reaktsioonides käitub redutseerijana. maak: kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks aluminotermia: metallide saamine ühendist alumiiniumiga redutseerimise teel karbotermia: metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide
saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana? mittemetallidel Min o-a rühma nr 8 (alati negatiivne arv) REDUTSEERIJA Max o-a rühma nr OKSÜDEERIJA Kui on vahepealne o-a, siison nii oksüdeerija kui ka redutseerija. 4. Aine lahustumine vees, vesilahuse pH, kasutamine väetisena. Väetisena kasutatakse aineid, mis lahustuvad vees. 5. . Gaaside kogumine Näide: lk 241 ül 4 Gaase, mis ei reageeri ega lahustu vees saab läbi vee koguda. Ül: a) lämmastik-
Ta on üsna pehme ja muutub lõhenedes kihtidideks. Selle omaduse tõttu kasutatakse grafiiti pliiatsi südamike ja määrdeainete valmistamiseks. Kuigi grafiit on mittemetall juhib ta hästi elektrit. Argielust tunneme süsinikku söe või tahma kujul. Lisaks teemandile ja grafiidile on süsinikul veel mitmesuguseid teisi lihtaineid, näiteks karbüün ja fullereen. Kuumutamisel käitub süsinik aktiivesmate mittemetallide suhtes redutseerijana. Süsiniku põlemisel tekib põhisaadusena süsinikdioksiid CO ja eraldub palju soojust.Hapniku vähesuse korral tekib süsinikoksiid ehk vingugaas CO. Süsinikoksiid on värvuseta ja lõhnata väga mürgine gaas. Sissehingamisel tekitab vingugaas tugeva mürgistuse, mis võib lõppeda surmaga. Süsinikoksiid võib käituda nii redutseerija kui ka oksüdeerijana. Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas on värvuseta, õhust raskem gaas, mis tekib süsiniku ja
mis ühinedes hapnikuga moodustavad teistsuguseid molekule. Kui põlemine on täielik, siis on saadusteks gaasiline süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur (H2O). Kui hapniku on vähe, sisaldavad saadused mürgist vingugaasi süsinikdioksiidi (CO2) ja tahma, mis on üks süsiniku esinemisvormidest. Keemias nimetatakse põlemiseks kiirelt kulgevat oksüdatsiooniprotsessi, mille käigus aine ühineb hapnikuga. Hapnik käitub oksüdeerijana ja redutseerub ning põlev aine käitub redutseerijana ning oksüdeerub. Põlemisele iseloomulik reaktsiooon: · CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Lõkke kasutamisel vabas õhus peab olema ettevaatlik. Mida rohkem on õhus hapniku, seda paremini lõke põleb. Lõke võib levima hakata, tekitades nõnda suurt kahju. Lõke tuleb rajada kindlale asemele, tuulevaiksesse paika ja seda valvata. Kasutatud materjalid: · http://en.wikipedia.org/wiki/Fire 1.12.2008 · D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" · http://et
argielus metallide sulameid. Sulam saadakse vähemalt kahe lihtaine sulatatult segamisel. Tavaliselt on sulami koostiseks metallid, kuid esineb ka mittemetalle. Väga levinud on süsiniku sisaldus rauasulamites. Näiteks teras ja malm. 3 Pürometallurgilised meetodid Pürometallurgia on vanim metallurgiaharu. Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi jaotatakse sedasi: karbotermia, vesiniku kasutamine ja metallotermia. Redutseerijana käsutatakse süsinikku, süsinikoksiidi, vesinikku, alumiiniumi, jt. Pürometallurgilised protsessid on ahjudest, reaktoritest ja sulametalli transportimisest eralduva tolmu ja metallide potentsiaalseks allikaks. Metalli tootmiseks on vajalik kõrge temperatuur ning see saadakse kütuse põlemisest. (joonis 1) Pürometallurgia alla kuulub ka elektrometallurgia, kus metallide tootmiseks kasutatakse elektrienergiat. (joonis 2)
Teda leidub sipelgates, mesilastes, kõrvenõgestes, kuuse ja männiokastes. Ta on veest veidi raskem, ent seguneb veega igas vahekorras. Metaanhape erineb teistest karboksüülhapetest sellepoolest, et temas sisaldub ka aldehüüdrühm. Sel põhjusel on metaanhappel nii aldehüüdidele kui ka karboksüülhapetele iselomulikke omadusi ning teda võib kasutada ka tugeva redutseerijana näiteks tekstiilitööstuses. Sidrunhape isoleeriti sidrunist. Ta on inimorganismi keskse metaboolse raja sidrunhappetsükli komponent. Sidrunhapet leidub ka veres. Sidrunhape kuulub karboksüülhapete hulka. Kasutatakse antikoagulandina. Bensoehape on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Nasoola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades.
Väävel leidub looduses a)ehedalt b)ühenditena (püriit,vaskläik) Väävli allotroobid 1.monokliinne väävel väävel sulatatakse ja jahutatakse aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid 2.plastiline väävel (ebapüsiv, seismisel muutub rombiliseks väävliks) 3.rombiline väävel looduslik ja püsiv vorm. Väävli keemilised omadused: On aktiivne mittemetall, Oksüdeerijana käitub metallide ja endast vähemaktiivsete mittemetallide suhtes, Redutseerijana käitub aktiivsete mittemetallide ja tugevate Oksüdeerijate suhtes. Väävli Kasutamine: 1.tuletikutööstus 2. meditsiin (väävlisalvid) 3.väävelhappe tootmine 4.musta püssirohu komponent. Divesiniksulfiid: Saamine: H2 + S= H2S Laboris saadakse sulfiidide reageerimisel happega Na2S + 2HCl = 2NaCl + H2S. Tekkimine - valkainete lagunemisel. Looduses leidub naftagaaside, vulkaaniliste gaaside koostises. Füüsikalised omadused: 1.värvuseta 2.mädamuna lõhnaga 3.mürgine gaas.
KEEMILISED OMADUSED HALOGEENID KUI OKSÜDEERIJAD • KEEMILISTES REAKTSIOONIDES KÄITUVAD OKSÜDEERIJANA • REAGEERIVAD PALJUDE MITTEMETALLIDE JA METALLIDEGA, MOODUSTADES HALOGENIIDE • RÜHMAS ÜLEVALT ALLA HALOGEENIDE ELEKTRONEGATIIVSUS VÄHENEB JA OKSÜDEERIVAD OMADUSED NÕRGENEVAD • FLUOR ON TUGEV OKSÜDEERIJA, MIS REAGEERIB ENAMIKU AINETEGA • JOOD ON TAVATINGIMUSTES VÄHEAKTIIVNE • HALOGENIIDIOONIDE PÜSIVUS RÜHMAS ÜLEVALT ALLA VÄHENEB JA TUGEVUS REDUTSEERIJANA KASVAB ÜHENDID VESINIKKLOORIIDHAPE EHK SOOLHAPE • VESINIKKLORIID ON PUHTAL KUJUL MÜRGINE GAASILINE AINE, KUID TEMA VESILAHUS ON TUGEV HAPE • VESINIKKLORIIDI KASUTATAKSE PALJUDES ORGAANILISTES SÜNTEESIDES NING METALLURGIAS METALLIDE ERALDAMISEKS MAAGIST JA METALLI KLORIIDI TOOTMISEKS • KÕIK VESINIKHALOGEENIIDHAPPED ON TUGEVAD HAPPED, V.A. VESINIKFLUORIIDHAPE, MIS ON NÕRK HAPE NB! VESINIKHALOGENIIDID ON TERAVA LÕHNAGA MÜRGISED GAASID. ERITI
ühendites peaaegu alati 4-kovalentset sidet. Esineb mitme allotroopse teisendina(teemant, grafiit) Teemant ei juhi elektrit Grafiidis on vabu elektrone ja seetõttu ta juhib elektrit. Õhus on peamine süsiniku ühend süsinikdioksiid. Võib ühendites omada mitmesuguseid oksüdatsiooniastmeid vahemikus –IV kuni IV Võib käituda kõrgemal temperatuuril redutseerijana, kui reageerib metallide oksiididega Võib käituda kõrgemal temperatuuril oksüdeerijana , kui reageerib vesinikuga. Süsinikuühendite paljusus Erinevaid süsinikuühendeid on väga palju, kuna: 1) süsinikul võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid oksüdatsiooni astmeid 2) Süsiniku aatomid võivad ühendites olla mitmesugustes olekutes, mis erinevad sidemete arvu ja kordsuse poolest (üksikside, kaksikside…)
Metallide üldised omadused: välisel elektronkihil enamasti vähe elektrone; aatomite raadius suhteliselt suur; väike elektronegatiivsus; reaktsioonides loovutavad elektone, ühendites pos. oa. aste;metalne läige; enamik hõbevalged; kristalne struktuur; plastilised; head elektri- ja soojusjuhid; enamik rasksulavad; suur soojuspaisumine; leelismetallid on pehmed. Reaktsiooni kiirus lähtainete reageeriminise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloom.ustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reak. kiirus kasvab: temp. tõusmisel, reageerivate ainete segamisel ja tahke lähtaine peenestamisel, katalüsator, rõhu tõstmisel, reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, võttes nendest osa, kuid reaktsiooni lõpuks vabanevad jälle esialgsel kujul, reak. kiirenemist katalüsaator mõjul nim. katalüüsiks. Inhibiitor neg. katalüsaator, vähend...
19. Kas siirdemetallid on d-metallid? 20. Kas meie õpikus on poolpikk perioodilisussüsteemi tabel? 21. Kas naatrium põleb klooris? 22. Kas kuld ei reageeri hapniku ega väävliga? 23. Kas kuld ei reageeri hapniku ja väävliga ka kuumutamisel? 24. Kas hõbeehetele tekib õhu käes seistes õhuke oksiidikiht? 25. Kas metallide reageerimine mittemetallidega on eksotermiline protsess? 26. Kas metallide reageerimisel mittemetallidega käitub metall redutseerijana? 27. Kas metallide reageerimisel mittemetallidega käitub mittemetall oksüdeerijana? 28. Kas leelismetallide võime loovutada elektrone rühmas ülevalt alla kasvab? 29. Kas leelismetallide hüdroksiidide aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla? 30. Kas Liitiumi reageerimine veega on rahulik reaktsioon? 31. Kas Kaaliumi reageerimine veega on tormiline reaktsioon? 32. Kas hapete alustega reageerivad leelismetallid veel aktiivsemalt kui veega? 33
Täiendava energi saamisel võib elektron ergastuda, s.t minna kõrgema energiaga orbitaalile. Perioodinumber (n) = elektronkihtide arv aatomis; Rühma number (A- rühmadel) = väliskihi elektronide arv aatomis Elementide aatomiraadius suureneb: rühmas (elektronkihtide arv aatomis kasvab); perioodis (perioodi alguses on tuumalaeng väiksem) Keemiline element on seda metallilisem, mida kergemini saavad tema aatomid elektrone loovutada. Elektrone loovutades käituvad aatomid redutseerijana (oksüdatsiooniaste kasvab). Elementide metallilus tugevneb: rühmas (aatomiraadius suurneb); perioodis (perioodi alguses on tuumalaeng väiksem, aatomiraadius suurem) Keemiline element on seda mittemetallilisem, mida paremini saavad tema aatomid elektrone siduda. Elektrone sidudes käituvad aatomid oksüdeerijana oksüdatsiooniaste väheneb). Enamiku mittemetalliliste elementide aatomid saavad elektrone ka loovutada. Elementide mittemetallilisus tugenveb: rühmas (aatomiraadius väheneb);
elementkoostise poolest. Teemanti omadused: kõva, rasksulavus. tiheda struktuuriga. Teemanti struktuur - ei ole üldse vabu väliskihi elektrone. Sp ei juhi elektrit. Grafiidi omadused: hallikasmust, läbipaistmatu, väga rasksulav, pehme. Grafiidi struktuur - kihid üksteisega nõrgalt seotud. * võib omada oksüdatsiooniastmeid -4 kuni 4 * kõrgel temperatuuril võib käituda oksüdeerijana või redutseerijana. Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üksiksidemeid * hästi põlev gaas CH4 + 2O2 = CO2 + 2H20 *õhust kergem, värvusetu, lõhnatu ja maitsetu gaas, vees ei lahustu eriti. *maagaasi põhiline koostisosa. Süsinikoksiid CO - vingugaas
2.Määrata, kas on tegemist redoksreaktsiooniga! 3. Määrata redoksreaktsioonivõrrandis, milline element on oksüdeerija, milline redutseerija, milline element oksüdeerub, milline redutseerub,milline element liidab elektrone, milline loovutab? 4.Kirjutada elektronüleminekute võrrandeid! 5.Tasakaalustada redoksreaktsioonivõrrandeid elektronbilansimeetodil! 6. Määrata, kas aine võib käituda oksüdeerija või redutseerijana! 7. Kirjutada reaktsioonivõrrandeid a) metallide reageerimise kohta lämmastikhappega ja kontsentreeritud väävelhappega, b) aktiivsete metallide reageerimise kohta soola vesilahusega! 8. Kirjutada reaktsioonivõrrandeid metallide särdamise ja metallide saamise(metallioksiidid reageerimine söega, süsinikoksiidiga, vesinikuga,aktiivsema metalliga) kohta! 9. Kirjutada anood ja katoodprotsesside võrrandeid sulatatud soolade ja oksiidide
(aluselisuse) iseloomustamine pH abil (kvalitatiivselt); mittepöörduv (lõpunikulgev) ja pöörduv reaktsioon; keemiline tasakaal elektrolüütide lahustes; ioonidevahelised reaktsioonid lahustes, nende lõpunikulgemise tingimused; soolade hüdrolüüs (reaktsioonivõrrandeid nõudmata). 3. METALLID, NENDE TÄHTSAMAD OMADUSED JA ÜHENDID: metallide võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, keemiline aktiivsus, A- ja B-rühmade metallide erinevused); metallid redutseerijana; metallide keemilised omadused (reageerimine 3 mittemetallidega, veega, lahjendatud hapetega, soolalahustega); keemilise reaktsiooni kiirus, seda mõjutavad tegurid; metalliühendid, nende levik looduses; metallid praktikas; metallide saamine maagist; elektrolüüsi põhimõte ja kasutusalad; keemiline vooluallikas (tööpõhimõte, reaktsioonivõrrandeid nõudmata); keskkonna saastumine raskmetalliühenditega, selle ohtlikkus. 4. MITTEMETALLID JA NENDE TÄHTSAMAD ÜHENDID:
Reageerib : Õlitaoline Metallidega Värvuseta védelik Aluseliste oksiididega tihedus 1840 kg/m 3 Alustega keemistemperatuur +33 kraadi Sooladega 3 Väävel käitub metallide suhtes oksüdeerijana, moodustades sulfiide. Elektronegatiivsemate metallide suhtes käitub väävel redutseerijana, seejuures tekivad väävli positiivse oksüdatsiooniastmega ühendid. Väävel reageerib vesinikuga, metallidega, hapetega, hapnikuga. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene on tundma ja kasutama õppinud. Teda leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendites, eriti vulkaanilistes piirkondades. Juba antiikajal seostati väävlit tulega ja vulkaanidega. Ühendistest tähtsamad on Sulfiidid Pb , S , Fe , S2 Sulfaadid CaSo4 , 2h2O Gaasilised H2S , SO2
väliskihilt 5 elektroni. Ühesuguse kõige väiksema o.-a alemendid on O ja S (-II), sest nad võtavad väliskihti maksimaalseks täitmiseks juurde 2 elektroni. 6. Kumb element on metallilisemate/ mittemetallilisemate omadustega. Nt As on rohkem mittemetalliliste omadustega kui Ga, Fe on rohkem metalliliste omadustega kui Br (saab vaadata perioodilisuse tabelist) 7. Millis(t)e lihtaine(te) suhtes käitub element... oksüdeerijana, millis(t)e suhtes redutseerijana. Nt Fosfor käitub a) O2 suhtes redutseerijana (fosfor loovutab elektrone hapnikule, sest hapnik on elektronegatiivsem) b) Ca suhtes oksüdeerijana (fosfor omastab elektrone) 8. Koostage elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem a) ioonile... ; b) elemendile.... Mitu elektronkihti on nendel aineosakestel? Z=7 elektronskeem- Ca2+: +20/2)8)8)...[2)] see kandilises sulus kiht kaob, sest Ca iooni laeng on +2, mis tähendab, et ta loovutas 2 elektroni ära
700l NH3. Lahustudes reageerib veega, annab nuuskpiirituse (NH4OH) 3. Keemilised omadused: 1. NH3 + H20 => NH4OH <=> NH4+ + OH kuulub aluste klassi on aluste omadustega 2. reageerib hapetega: NH3 + Hcl => NH4Cl (ammooniumkloriid) 4. Kasutamine: vesilahust nuuskpiiritusena ja väävelhappe tootmisel 5. Ammooniumsoolade omadused: valged kristallsed ained, kõik vees hästi lahustuvad, kuumutamisel lagunevad kergesti: NH4Cl => NH3 + Hcl 6. Ammooniumsoolade kasutamine: väetistena NH4Cl2 redutseerijana metallide puhastamisel oksiididest NH4HCO3 või (NH3)2CO3 kergitusainena
Elektrilampide täitmiseks Meditsiinis- kopsude rõhu alla panemiseks Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik narkootiliselt Fosfor Sümbol P Keemiline element, järjenumbriga 15 Ainus looduslik isotoop on massiga 31 Tavatingimustes stabiilseim- punane fosfor Stabiilseim o.a on V, olulisemad on veel III ja III Oksiidid on happelised Kuumutamisel metallidega, käitub oksüdeerijana Aktiivsemate metallidega (hapnik, kloor) käitub redutseerijana Fosfori vesinikühendid on tugevad redutseerijad Valge fosfor Helendab pimedas Fosforiaurude jahtumisel Keemiliselt küllaltki aktiivne, mürgine ja väga süttimisohtlik Punane fosfor Kihilise ehitusega Koosneb omavahel liitunud P4 püramiididest Tikutoosi süütepinna põhiline koostisaine Valge fosfor Punane fosfor Valem P4 Pn (polümeer)
kiiremini see puruneb. Metallide keemilist purunemist nimetatakse korrosiooniks. Metallid, mis tugeval kuumutamise ei oksüdeeru, on kuumuskindlad. Niisugusest metallist valmistatakse kõrgel temperatuuril töötavaid detaile. Keemilistes reaktsioonides nimetatakse neid elemente, kes loovutavad elektrone redutseerijateks ja neid, kes liidavad elektrone oksüdeerijateks. Eelnevast lähtudes võime öelda, et vesinik käitub keemilistes reaktsioonides tavaliselt redutseerijana ja hapnik oksüdeerijana. Täpsemalt räägitakse sellest keemiliste reaktsioonide käsitlemisel. Elektrone liidavad vaid need aatomid, mille väliskihil on vähemalt 4 elektroni.
VASK Rinaldo Must Vase tähis on Cu ja ladina keeles tema nimi on Cuprum.Cu järjekorra number on 29 Vask on kergesti painduv, sepistatav ning ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana Vase sulamistemperatuur on 1080 kraadi Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Selle avastamise lugu algas juba kiviajal, kui inimeste pilku püüdsid erksavärvilised mineraalid- punased, rohelised, sinised; sealhulgas ka rohelise värvusega ehe vask. Kivikirvega
Metaanhape on terava lõhnaga, värvuseta, ärritava toimega mürgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab põletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, kõrvenõgestes, kuuse- ja männiokastes. Ta on veest veidi raskem, ent seguneb veega igas vahekorras. Metaanhape erineb teistest karboksüülhapetest sellepoolest, et temas sisaldub ka aldehüüdrühm. Sel põhjusel on metaanhappel nii aldehüüdidele kui ka karboksüülhapetele iselomulikke omadusi ning teda võib kasutada ka tugeva redutseerijana näiteks tekstiilitööstuses. Tööstuslikult saadakse teda CO ja NaOH reageerimisel kõrgel temperatuurl (+150 ºC) ja kõrgel rõhul (5-10 atmosfääri) tekkinud naatriumetanaadi (naatriumformiaadi) töötlemisel väävelhappega. Tekkinud vaba metaanhape destilleeritakse. Näide : NaOH + CO HCOONa Kasutatud allikad : www.et.wikipedia.org/wiki/Karboks%C3%BC%C3%BClhapped www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/karboksyylhapped www.mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=48960&term
c) sool + metall d) vesi + metall e) ester + leelis f) alkeen + vesi Ülesanne 9.(5 punkti) On antud järgmised ained. Aine A: CH3CH2CH2CH3 Aine C :CH3COOH Aine B : CH3CH2OH Aine D : CH3CH2COOCH3 Märgi selle aine (nende ainete) lahtri(te)sse ristike, mille korral väide kehtib. Väide Aine A Aine B Aine C Aine D Lahustub vees täielikult Praktiliselt ei lahustu vees Vesilahus on happeline Võib käituda redutseerijana Saadakse happe reageerimisel alkoholiga Ülesanne 10 (10 punkti). Kirjutage reaktsioonivõrrandid, mis vastavad skeemil noolega märgitud üleminekutele. Kaaliumetanolaat etanool etanaal etanool etüülbutanaat eteen .............................................................................................. .............................................................................................. ..........
15. Võrdle terase ja malmi koostist ning omadusi + näited kasutamisest. Malmis on kuni 5% süsinikku (tavaliselt 3-4%), terases alla 2%. Terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. 16. Mis on eriterased? Legeeritud terased, mis sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit, molübdeeni, volframit jt metalle. 17. Miks käituvad metallid keemilistes reaktsioonides redutseerijana? Sest metallid loovutavad oma aatomite väliskihi elektrone. 18. Kuidas saab muuta reaktsiooni kiirust? Selgita. Segades, temperatuuri tõstmisega, tahke aine peenestamisega, 19. Koosta võrrandid. Leia redutseerija ja oksüdeerija. (Kas reaktsioon toimub, tasakaalusta) 0 0 IV -II C + O2 → C O2 0 IV 0 C→C o-a kasvas, C oksüdeerus, on redutseerija 0 -II 0 O→O o-a vähenes, O redutseerus, on oksüdeerija 20
4) Raua veeauru meetod (veeaur juhitakse läbi hõõguva raua) : 3Fe + 4H2O Fe3O4 + 4H2 5) Vee elektrolüüs: 2H2O 2H2 (katoodil) + O2 (anoodil) Kasutamine · Raketikütus · Metallide redutseerimine oksiididest · Õhupallide täitegaas · Energeetika · Kütuseelemendid · Ammoniaagi, vesinikkloriidi, süsivesinike, alkoholide jm ühendite saamine · Margariini valmistamine · Redutseerijana metallimaakidest metallide tootmisel Kasutatud materjal · L.Tamm, Keemia õpik gümnaasiumile, II osa, lk 106109 · http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik · http://kaur.pri.ee/mittemetallid.pdf · web.zone.ee/chemistry/H.htm
annaabi.ee 
