Need arvud millega elektronide ülekande läbi korrutasime, saame nüüd ära kasutada reaktsioonivõrrandi tasakaalustamisel. Ehk siis meil osalebki reaktsioonis kokku 2 aatomit mangaani (Mn) OA-ga +VII ja 5 aatomit väävlit (S) OA-ga +IV. Juhin veel tähelepanu, et osalevad just nende OA-ga elemendid, mis redoksreaktsioonis olid, sest algses reaktsioonivõrrandis oli ka väävlit OA-ga + VI. Kandsime reaktsioonivõrrandisse need kordajad, mille saime redoksreaktsioonist, ehk siis 2 aatomit Mn-i ja 5 aatomit S-t (ainult OA +IV ga, mitte +VI ga). Nende kaudu saime nüüd ka lähteainetes oleva kaaliumi (K) ja naatriumi (Na) koguse. Ehk siis nii lähteainetes kui ka saadustes 2 K ja 10 Na aatomit. Tänu Na ja K koguste lisamisele saadustesse saime nüüd ka kogu saadustes oleva väävli (S) koguse – 8 S aatomit . Küll aga on juba 5 S aatomit lähteainetes olemas, seega on vaid 3S aatomit vaja kusagile panna. Nüüd on meil veel vaja vesi tasakaalu saada
Joonis 1.Banaani tumenemine õhu käes on redoksreaktsioon Redoksreaktsioonidega puutume kokku igal sammul: elusorganismide hingamine kütuse põlemine automootoris metalli tootmine maagist raua roostetamine Fotosüntees kõdunemine mobiiltelefoni akus toimuvad protsessid haavade puhastamine vesinikperoksiidiga värskete puuviljade tumenemine õhu käes(joonis 1) Mõisted Redoksreaktsioon- protsess, kus elementide oksüdatsiooniastmed muutuvad Redoksreaktsioonist võtavad osa: I) redutseerija-aine, mis loovutab elektrone, oksüdatsiooniaste kasvab Järgmiste näitede abil püüame selgeks teha, millised ained käituvad redutseerijatena Selgituseks kasutame aatomite planetaarseid mudeleid. Näide 1. Naatrium kui metall käitub redutseerijana Joonis 2. Naatrium käitub redutseerijana, sest ta loovutab väliskihist ainsa 1 elektroni Selgitused: Naatriumi väliskihis on 1 elektron. Energeetiliselt on soodsam 1
annaabi.ee 
