Genotüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar – kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA- või RNA-ahelates. RAKKUDE TEGEVUSJUHISED ON SALVESTATUD NUKLEIINHAPETESSE DNA EHITUS DNA-molekul on nagu redel, mis on keerdunud spiraaliks. DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid. DNA-ahela selgroo moodustavad fosfaatrühmad ja desoksüriboosi jääk nukleotiidides. Redelipostid: moodustunud desoksüriboosist(DNAs suhkruosa) ja fosfaatrühmast. Redelipulgad: moodustunud lämmastikalustest, mis on liitunud desoksüriboosijäägiga. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin (A), tsütosiin (C), guaniin (G) ja tümiin (T). A ja T vahel 2 vesiniksidet; G ja C vahel 3 vesiniksidet. Vesiniksidemed katkevad kergesti, see on oluline DNA toimimisel.
sünteesitakse raku elutegevuseks vajalikud valgud. DNA EHITUS *DNA ehitusüksused e monomeerid on desoksüribonukleotiidid. *DNA-ahela selgroo moodustavad : fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk nukleotiidides. *Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin (A), tsütosiin (C), guaniin (G) ja tümiin (T). *DNA-molekuli ehitus: redel, mis on keerdunud spiraaliks (heeliksiks). Redelipostid: moodustunud desoksüriboosist(DNAs suhkruosa) ja fosfaatrühmast. Redelipulgad: moodustunud lämmastikalustest, mis on liitunud desoksüriboosijäägiga. *A ja T vahel 2 vesiniksidet; G ja C vahel 3 vesiniksidet. (vesiniksidemed katkevad kergesti, see on oluline DNA toimimisel) *Nukleotiidide arv ja järjestus DNAs ei ole juhuslik. Selles järjestuses peitubki kogu info selle kohta, kuidas ehitada valmis vastava genoomiga organism ning kuidas teda elus hoida.
annaabi.ee 
