ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt
laenatud summa, ent ei pruugi saada enamat. Münte on meil jagamiseks seetõttu n+k-1.
2).Selgub, et n mündi jagamiseks k inimese vahel on meil võimalust, kus iga
inimene saab vähemalt 1 mündi.
[12]. Rekurrentsed võrrandid. Rekurrentsi lahendamine ad hoc meetodil ja
iteratsioonimeetodil.
Arvujada (An) = (a0,a1,a2...) nimetatakse rekurrentseks, kui tema iga järgnev üldliige on
avaldatav eelnevate liikmete kaudu nn. rekurrentse võrrandi abil. (Tuleneb ladina keelest:
,,recurre"- tagasi jooksma).
NÄIDE: Seost Pn = nPn-1 nimetatakse faktoriaalijada (Pn) rekurrentseks
võrrandiks ja avaldis Pn = n! selle võrrandi lahendiks. (e. jada (Pn) üldliikme analüütiliseks
esituseks).
Rekurrentsi järk k on rekurrentse võrrandi ,,sügavus": see näitab, kui mitmest eelmisest
jada liikmest iga järgnev üldliige sõltub.
Lahendamismeetodid:
a). ad hoc meetod e. ,,for the cause" meetod sellisel juhul on tavaliselt ette
annaabi.ee 
