"Sada aastat üksildust"
päritolu kohta ei räägita. Nende majja tulid ka kaks indiaanlast, kes põgenesid oma külast,
kuna nende hoimu oli tabanud unetuse tõbi. Naise nimi oli Visitacion. Ta aitas lapse eest hoolt
kanda. Nende majja tuli ka üks tüdruk, kes algul ei rääkinud sõnagi. Tal oli vaid kiri ja kast
vanemate luudega, et nad sinna maha maetaks. See laps ei söönud algul midagi, ja ei saanud
milleski aru aga teda hakati ta ema nime järgi kutsuma Rebecaks. Varsti nägi aga indiaanlane,
et tal on hoopis see unetuse haigus, ja et varsti on kõik haiged ja ta vend põgenesgi.. Nad
pidid kõik mälu kaotama ag siis panid nad kõigele sildid peale.. Ursula tegeles palju tööga nii
et tal polnudgi aega lastega tegelda. Aureliano aga õppis kullassepaks. Nad elasid õnnelikuks
varsti ka Rebeca sulandus perekonda aga na elasid kui unenäos, kuna terve linn oli haige vaid
kellukestega olid terved Ursula tegi karamelli komme