hooratta inertsmoment peab olema suur. Mitmesilindrilises mootoris pöörleb väntvõll ühtlasemalt, sest töötaktid erinevates silindrites ei lange ajaliselt kokku. Mida rohkem on mootoril silindreid, seda ühtlasemalt väntvõll pöörleb. Väntmehhanismi detailide koormus muutub mitmesilindrilises mootoris sujuvamalt kui ühesilindrilises. Mootori silindrid võivad paikneda: püsti ühes reas üherealised ehk reasmootorid; püstiasendist nurga all kaldu; kahes reas V mootorid ja rõhtsilindritega mootorid silindriridade vahelise nurgaga 180 kraadi vastak- e. boksermootorid. Viimaseid nimetatakse mõnikord ka vastassuunas liikuvate kolbidega mootoreiks. Silindrite niisuguse asetuse korral väheneb mootori kõrgus ning teda saab paigutada näiteks bussi põranda alla. V-mootor on jäigema konstruktsiooniga, väiksemate mõõtmetega ja kergem kui sama võimas reasmootor
soojuse varal paisuv põlemisgaas. Üldehitus Mootori kõige suuremat osa nimetatakse mootoriplokiks. Sellele on kinnitatus plokikaas, mida katab omakorda klapikambrikaas. Mootori ülaosas asuvad veel karburaator ja õhufilter. Esiosas on kõigil mootoritel jahutusventilaator. Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett. Automootoril on mitu (enamasti neli, kuus või kaheksa) silindrit. Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid. Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi- tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Tema osad on kaanega kaetud silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud ja paisunud gaasidel sealt väljuda. Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on nukkvõll, nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb pöörlema väntvõll keti või hammasrataste kaudu
annaabi.ee 
