Sõjandus
Samas auastmes kaitseväelaste hulgas
loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse
ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase
auastme. Iga järgmise auastme teenimiseks on vaja omandada teatud hulk
kogemusi ja teadmisi.
Auastmete andmise õigus on järgnevatel isikutel:
Ohvitseridele- Vabariigi president
Allohvitseridele- Kaitseväe juhataja
Sõduritele- Väeosa ülem
Maaväe auastmed jagunevad järgmiselt:
Sõdurid alustavad reamehest ning saavad edasi kapraliks. Edasi tulevad
nooremallohvitseride auastmed, mille esimene variant on nooremseersant, selle
järgneb seersant ning lõpuks võib saavutada vanemseersandi tiitli.
Vanemallohvitserid on veeblid. Alustatakse nooremveeblist, saadakse
veeblistaatus, sealt edasi vanem-, staabi- ja ülemveebel.
Edasi tulevad tähtsamad auastmed. Nooremohvitseride esimene auaste on lipnik,
selle järgnevad nooremleitnant, leitnant ja kapten. Vanemohvitserid võivad olla
annaabi.ee 
