Päikesesüsteemi tekkimine
massikogumeid. Sealjuures hakkasid kõigepealt tekkima varjatud ainest nn halod.
Need toimisid "gravitatsiooninõgudena", kuhu hiljem kogunes meile nähtav aine.
Et kindlaks teha, mis see varjatud aine täpselt on, on püütud struktuuride
moodustumise protsessi arvutisimulatsioonidega imiteerida. Mängiti läbi
mitmesugused stsenaariumid, millest mõned välistati kui täiesti ebarealistlikud. Kõige
realistlikumatena tunduvad tänapäeval nn CDM-mudelid ( on Einsteini
väljavõrrandite kosmoloogiline konstant, CDM on külm varjatud aine (cold dark
matter)). Varjatud aine olemus on tänini teadmata.
1.12 Galaktikate ja tähtede tekkimine
300 miljoni aasta pärast tekkisid paljud galaktikad algul kvasaritena. Tegu oli
galaktikatega, mille keskmes oli must auk, kuhu paiskus suur hulk ainet, mis tõi kaasa
tohutu hulga kiirguse väljumise.