· Cl2 + 2 NaI 2NaCl + I2 · I2 + NaCl ei toimu 4. Mittemetallide redoksomadused ühendites Kui mittemetalli oa on ühendis... · maksimaalne ehk võrdne rühma numbriga, siis saab ta käituda vaid elektrone liita ehk käituda oksüdeerijana · minimaalne ehk võrdne rühma number miinus 8 siis saab ta vaid elektrone loovutada ehk käituda vaid redutseerijana · Vahepealne, siis saab ta olla nii redutseerija kui oksüdeerija, sõltuvalt reaktsioonipartnerist 4. Mittemetallide redoksomadused ühendites Element Lämmastik Väävel Maksimaalne V VI HNO3 SO3 Vahepealne 0 IV N2 SO2 Minimaalne -III -II NH3 H2S 4. Mittemetallide redoksomadused ühendites jm · Mittemetallide vesinikühendid võivad seetõttu põleda oksiidideks: 2 H2S + 3 O2 2 SO2 + 2 H2O · Mittemetallioksiidid, kus mittemetalli oa pole
metallid. Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijatena, liites endaga metalli aatomite poolt loovutatud elektrone. Sel viisil saavutavad nad püsiva oleku elektronidega täidetud välise elektronkihi. Samas võivad nad loovutada elektrone reageerimisel mõne endast aktiivsema mittemetalliga, s.t. käituda redutseerijana. Seega erinevalt metallidest võib mittemetall elektrone nii liita kui ka loovutada, olles kas oksüdeerija või redutseerija, olenevalt reaktsioonipartnerist. Aatom on keemilise elemendi väikseim iseseisev osake ja molekuli koostisosa. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Tuuma mass moodustab valdava osa aatomi massist. Tuumas on prootonid ja neutronid. Esimesed neist on positiivse laenguga ja teised on laenguta ehk neutraalsed. Prootoneid ja neutroneid kokku nimetatakse nukleonideks. Seega on aatomituum positiivse elektrilaenguga. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid. Iga kiht saab mahutada maksimaalselt ainult
annaabi.ee 
