Un = 110 kV U1 = 100 kV Variant 2B 2. Liini parameetrid Liini pikkus, l, km 120 1km aktiivtakistus, R, /km 0,25 1km reaktiivtakistus, X, /km 0,41 -6 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus 10 S/km 2,8 3. Sõlme 1 koormused on järgmised (kokku 1+4+4=9 püsiseisundit) 3C Aktiivkoormus, p1 MW 0 Reaktiivkoormus, q1, Mvar 0 Aktiivkoormus, p1 MW 4, 7, 10, 14 Reaktiivkoormus, q1, Mvar 0,0,0,0 Aktiivkoormus, p1 MW 4, 7, 10, 14 Reaktiivkoormus, q1, Mvar 2, 3, 5, 7 Liini lõpu suurused Algväärtused Liinikaod Püsiseisundi olek U1 [kV] P1 Q1 P1 Q1 S1
EESMÄRK Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas elektrivõrgus Un = 110 kV Variant 2B 1) Lähteskeem 2) Liini parameetrid: Liini pikkus, l, [km] 120 1km aktiivtakistus, R, [/km] 0,25 1km reaktiivtakistus, X, [/km] 0,41 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus, B, 2,8 [10-6 S/km] 3) Sõlmest 1 toidetakse tarbijat koormusega S = P + jQ, mille suurused on järgmised: Aktiivkoormus, p1 [MW] 12 Reaktiivkoormus, q1, [Mvar] 6 4) Mõõtetulemused ja arvutused Liini lõpu suurused Püsiseisundi U1 Delta Delta olek [kV] P1 Q1 Qk delta U 1 105,43 0,4 -3,25 0 4,57 2 106,4 0,38 -3,32 2 3,6 3 107,36 0,38 -3,35 4 2,64 4 108,28 0,4 -3,34 6 1,72 5 109,19 0,45 -3,3 8 0,81
W - elektrienergia kaod aastas Kapitalipaigutuse ja igaaastaste jooksvate kulude jrgi mratakse aastased kulutused 2. Elektriline koormus 2.1. Elektrilise koormuse miste Elektriliseks koormuseks nimetatakse elektriseadme poolt tarbitavat vimsust mratud ajahetkel. Vahelduvvoolu puhul koosneb tisvimsus aktiiv- ja reaktiivkomponentidest. Vastavalt vib ka koormuse jaotada: · tiskoormus; · aktiivkoormus; · reaktiivkoormus. Praktikas kasutatakse ka mistet koormusvool. Elektrilised koormused vivad olla elektrivarustusssteemis aja jrgi mratuna kas pidev- vi vahelduvkoormused. On ka seadmeid, kus koormus vib muutuda suvaliselt, sel juhul on koormuse arvestamine vimalik tenosusteooria abil. Aja jooksul muutuvaid koormusi kujutatakse koormusgraafikute abil. Elektrivarustuselementide lbilaskevime ja elektrienergia nimivimsus valitakse
∆Pm = (1.3) τ kus kaoaja τ võib määrata näiteks maksimaalkoormuse (kasutus)aja Tm järgi käsiraamatutes leiduvalt kõveralt. Meie oludes on see väärtus tavaliselt piiri- des 3500...4500 h. Lisaks aktiivvõimsusele võtavad tarbijad võrgust ka reaktiivvõimsust. Näiteks on lühisrootoriga asünkroonmootorite cos ϕ ≈ 0,85...0,9 ehk tan ϕ ≈ 0,6...0,5. Tarbija reaktiivkoormus sõltub oluliselt tarbija iseloomust, koormusrežiimist ja võrgu nimipingest, kuna reaktiivvõimsuskaod trafodes ning liinide mahtu- vuses ja kompenseerimisseadmetes genereeritavad reaktiivvõimsused on mär- kimisväärsed võrreldes võrgus edastatava reaktiivvõimsusega. Tavaliselt puuduvad andmed elektrivõrgu reaktiivkoormuste kohta. Projek- teerimisel võib kasutada reaktiivkoormuste määramiseks ligikaudseid koor- mustegureid või tan ϕ väärtusi