9. Rikkekoha takistus loetakse nulliks ja voolu võimalikku hargnemist maasse ei arvestata. Takistuse arvutamisel tuleb üldjuhul arvestada nii päri- kui ka vastu- ja nulljärgnevusega aktiiv- ja induktiivtakistusi. 10. Takistuse mõõtmisel kasutatakse näivtakistusmõõturit. Linnaelamute, äri- ja haldushoonete juhistikes on rikkesilmuse takistus 300 m ning maaelamutes ja põllumajanduses 600 m, kusjuures reaktiivkomponendi võib jätta arvestamata. 11. Tööstushoonetes on rikkesilmuse takistus sageli ainult 10 m, milles reaktiivkomponendi osatähtsus on oluline. 12. TN-C-juhistikus ei saa kasutada rikkevoolukaitset, sest kaitsejuht on ühitatud ühega tööjuhtidest (neutraaljuhiga), rikkevoolukaitse aga eeldab eraldi kaitsejuhet. 13. Mikroelektroonikaaparatuuri võivad häirida PEN-juhi töövoolust tingitud pingelang ning voolu hargnemine PEN-juhist kõrvalistesse juhtivatesse osadesse ja maasse.
Joonis 4.12. Keskpingeliini pingekadu Lilla värvusega tähistatud keskpingeliinid (joonis 4.12), millel esineb üle 8% pingekadu peaks lähitulevikus kindlasti rekonstrueerima. Joonis 4.13. Keskpingeliini võimsustegur Saare- ja Hiiumaa piirkonnas esineb reaktiivkomponenti kõige enam Sääre poolsaarel (joonis 4.13). Selle kompenseerimiseks kasutab Elektrilevi OÜ kondensaatoreid ja reaktoreid. Tegemist on kasvava probleemiga ja lahendusi reaktiivkomponendi paremaks kompenseerimiseks otsitakse. Joonis 4.14. Keskpingeliinide mastide eeldatav seisukord vanuse, konstruktsiooni, isolatsiooni ja seadme tüübi järgi Jooniselt 4.14 võib täheldada, et kõige halvem mastide olukord on Muhus. Joonis 4.15. Keskpinge tormiliinid metsas Tormiliinid (joonis 4.15) on elektriliinid, mida tormid (tuul, jäide, äike) sagedasti kahjustavad. Joonis 4.16. Keskpingeliini masti betoonjalandi armatuur väljas 520 tk Joonis 4.17
annaabi.ee 
