tekib punakaspruun amorfne sade.Katse vii läbi klaasplaadil.Määramist takistavad raskmetallid ja redutseerijad. NH4+ + 2[HgI4]-2 + 2OH- [(HgI)2NH2]I + 5I- + 2H2O Naatriumioonide Na+ tõestamine. Tõestatakse alglahusest (eelkatsena) leekreaktsiooni abil.Puhasta leeknõel,kasta uuritava lahuse tilka klaasplaadil ja vii põleti leeki.Na+ olemasolu tõestab leegi intensiivne kollane värvus (sest Na-ühendeid leidub lisanditena paljudes reaktiivides). Magneesiumioonide Mg+2 tõestamine. Na2HPO4 moodustab ammooniumpuhverlahuse NH3 · H2O+NH4Cl keskkonnas (pH=9) valge kristalse sademe.Võta katseklaasi veidi uuritavat lahust,reguleeri ammooniumpuhvri abil pH ja lisa veidi reaktiivi.Mg+2-ioonide olemasolu korral tekib valge kristalne sade. Mg+2 + NH3 · H2O + HPO4-2 MgNH4PO4 + H2O Kaaliumioonide K+ tõestamine. Dinaatriumpliiheksanitrokupraat(II) Na2Pb[Cu(NO2)6] moodustab neutraalses keskkonnas musta värvusega kuubikujulisi kristalle
mg, g) lahusti massi (g, kg) või ruumalaühiku kohta (cm3 , dm3 ). Farmatseutiliselt puhtaid aineid võib kasutada ravimite valmistamiseks. Ohutusnõuded on olulised kuna: reaktiivid on potentsiaalselt kõik mürgised või ohtlikud; paljud ained ja solvendid ehk lahustid on tule- ja plahvatusohtlikud; reaktiivi ei tohi valada tagasi purki, tuleb kasutada kaitsevahendeid (kindad, prillid, põlled, kitlid, jne) Reaktiivid on piiratud kasutusajaga. Lisandite sisaldust reaktiivides mõõdetakse: % ppm - üks osa miljoni kohta. ppb - üks osa biljoni kohta. 76. Proovi võtmine ja säilitamine. Üldiselt keemiline analüüs teostatakse uuritava materjali väikesest osast – proovist. Samas aga tehakse analüüsi tulemuse põhjal järeldus kogu uuritava materjali kohta. Proovi suurus on mõnest kuni mõnesaja grammini. Õige proovi võtmine. Analüüsil võib proovivõtu seisukohast ülesanne olla suures plaanis kahesugune:
annaabi.ee 
