REAGEERIMISED 1. Aluseline oksiid + Vesi = Leelis · Reageerivad ainult aktiivsed metallid, IA ja IIA alates kaltsiumist. 2. Aluseline oksiid + Hape = Sool + Vesi · Reaktsioon toimub alati. 3. Aluseline oksiid + Happeline oksiid = Sool (happelisele oksiidile vastava happe sool) · Reaktsioon toimub alati. 4. Happeline oksiid + Vesi = Oksiidile vastav hape · Veega ei reageeri SiO 5. Happeline oksiid + Alus = Sool (happelisele oksiidile vastava happe sool) + Vesi · Reaktsioon toimub alati · Kergem on võrrandit kirjutada, kui happelise oksiidi alla kirjutada vastava happe valem. 6. Hape + Metall = Sool + Vesinik · Lahjendatud hapetega reageerivad metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid. 7. Hape + Alus = Sool + Vesi · Reaktsioon toimub alati. 8. Hape + Sool = Uus hape + Uus sool · Reaktsioon toimub siis, kui tekib rea...
OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka) CO2 süsinikdioksiid N2O dilämmastikoksiidP4O10 tetrafosfordekoksiid reageerimi ne SOOLATEKITAJAD OKSIIDID ...
Alumiinium Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium 10.A Mis on alumiinium? Alumiinium (Al) on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis, III A rühmas, oksüdatsiooniastmeks ühendites on +III. Ta on hõbevalge hästi reageeriv pehme metall, tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Avastamine Arheoloogilistel väljakaevamistel leiti ühe Hiina väejuhi 3. sajandi algusest pärit hauakambrist alumiiniumehteid. Viimaste spektraalanalüüsil selgus, et need sisaldasid 85 % alumiiniumi. Alumiiniumi nimetus tuleneb ladinakeelest sõnast alumen, s.t. maarjas. Maarjas oli aine, mida saadi toota hapete abil savist. Lõngu, kangaid ja sõjariistu immutati maarjases, et nende värvused muutuksid erksamaks ja tulekindlamaks, muutes neid mittesüttivaks. Sinisavi, milles leidub alumiiniumi Leidumine looduses/ Saamine Alumiinium on kolmas kõige levinum metalne element lo...
Fenoolid Fenoolid on... aromaatsed ühendid, milles üks või mitu benseenituuma kuuluvat süsinikuaatomit Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid on seotud hüdroksüülrühmaga. hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). Kitsamas mõttes benseeni derivaatid, mille molekulis üks või mitu vesinikuaatomit on asendunud hüdroksüülrühmaga. Tekkimine Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tahkekütuste) utmisel. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust eristatakse ühe, kahe ja kolmealuselisi fenoole. Leidumine Neid leidub kivisöe, turba ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Eesti veekogudesse satuvad fenoolid põhiliselt Ida Virumaa põlevk...
Õhukeseks leheks ja venitada traadiks Raua keemilised omadused Keskmise keemilise aktiivsusega Väiskihil- 2 elektroni Eelmise kihi välisel alakihil 6 elektroni Väliskihilt kaks ja eelmise kihi ühe elektroni- Fe3+ On kõige püsivamad http://periodictable.com/Elements/026/ Raua valem Fe https://www.spreadshirt.com/element-026-fe-iron-full-t-shirts- A13078076 Raua reageerimised erinevate elementide Raud(III)oksiidi või -hüdroksiidi või reageerimisel vesinikkloriidhappega: rühmadega Fe O +6HCl= 2FeCl +3H O Fe(OH) +3HCl=FeCl +3H O (Raud (III) 2 3 3 2 3 3 2 kloriid) Raud(III)oksiidi või -hüdroksiidi reageerimisel väävelhappega 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O (Raud (III) sulfaat) Raua kasutusalad Sepisrauast väravad 1300 a
Valga Gümnaasium SÜSINIKOKSIID Keemia referaat Autor: Klass: Juhendaja: 2010 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.CO ehk vingugaasi iseloomustus......................................................................................... 4 2.Süsinikoksiidi kasutusalad ning reageerimised teiste ainetega............................................ 5 3.Vingugaasi mõju inimese tervisele....................................................................................... 6 4.Sigaretid ja vingugaas.......................................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS
ühendeid, mis vees praktiliselt ei lahustu. 2.6.1 II A rühma elementide oksiidid II A rühma elementide oksiidid on kas valged või värvuseta tahked ained. BeO on amfoteerne oksiid. BeO ja MgO on vees mittelahustuvad ja praktiliselt veega mittereageerivad oksiidid. Leelismuldmetallide oksiidid on osaliselt või hästi vees lahustuvad. Tugevalt aluseliste oksiididena annavad nad veega reageerimisel leeliseid. Leelismuldmetallide oksiidide reageerimised veega on väga eksotermilised. SrO + H2O _ Sr(OH)2 1) BeO berülliumoksiid Berülliumoksiid on kuumutamata väga hügroskoopne, mis võib siduda isegi kuni 34% vett. Kõrge sulamistemperatuuri tõttu kasutatakse teda kuumakindla ainena metallisulatustiiglites, raketi soojuskaitseekraanides. BeO helendumist UV-kiirguses kasutatakse ära eriklaasides, mille põhjal val- mistatakse luminestsentslampe ja luminofoore. Lisaks leiab BeO rakendust
karmide näojoontega ning nende väljanägist võiks lugeda stereotüüpse kurjategija omaks. Kui nad sooritaksid kuritegeliku teo, siis suure tõenäosusega jäävad nad ka vahele, sest nad jäävad meelde. Anomaalia ei vii kõigi puhul kuritegeliku käitumiseni ning ei saa öelda, et see on kuritegeliku käitumise põhjus. Autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimise erisuste uuringud Autonoom närvisüsteem on närvisüsteem, mis ei allu meie teadvusele. Need on hirmule reageerimised (higistamine, pulsi kiirenemine), erinevatele välistele ärritustele reageerimine automaatselt ilma selleta, et me võtaks vastu otsuse reageerida. Kõige rohkem on uuritud nii, et pannakse inimesele juhtmed külge ja uuritakse naha elektrijuhtivust. Normikuulekas Kurjategija Elektrijuhtivus kõigub rohkem ja on parem. Hüpped Elektrijuhtivus on üpris tasane ning ei kõigu väga on spontaansed autonoomse närvisüsteemi palju
Niisugused iseloomu kõrvalekalded ei vasta aga psühhopaatia diagnostilistele tunnustele. Tegemist on psühhopaatia ja normi vahele jääva nähtusega,piiriseisundiga. Vene psühhiaatrite P. Gannuskini3 ja O. Kerbikovi4 järgi on psühhopaatiale omane häirituse totaalsus (kogu isiksust hõlmav), stabiilsus(vähene muutumine vanusega) ja intensiivsus (sotsiaalse adaptatsiooni pidev häiritus). Kui psühhopaatiaga kaasnevad dekompensatsioonid,mitteadekvaatsed afektiivsed reageerimised ja sotsiaalne desadapteeritus igasuguse psüühilise pinge ja probleemide korral ning mõnikord ka ilma nähtava põhjuseta, siis aktsentueeritud iseloomud jäävad enamasti varjatuks. Aktsentuatsiooniga ei kaasne pidevaid konfliktsituatsioone, vaid eriline reageerimisviis avaldub üksnes olukordades, mis mõjuvad nn kõige väiksema vastupanu punktile (locus minoris resistentiae).Igal aktsentueeritud iseloomutüübil on oma spetsiifilised nõrgad küljed, mille suhtes ollakse eriliselt tundlik
annaabi.ee 
