18000/1,2=15000/per capita (Riik A on rikkam 16 000 / per capita) 4. Vahetuskurss 1 = 1$ 18000/1=18000/per capita (Riik B on rikkam, 18000 / per capita) 5. SKP tarbimismeetodil Y = C + I + G + (X Z) = 16 + 5 + 4 + (7,5 8,5) = 24 SKP sissetulekumeetodil Y = C + S + T = Palgad + (ettevõttekasum + amortisatsioon) + (kaudsed maksud subsiidiumid) = 15 + 3 + 2 + (5 1) = 24 1. Agregeeritud tööjõu pakkumine on individuaalsete pakkumiste summa; Indiviidi pakkumine on reaalpalga suhtes vähem elastne, kuna leping ei võimalda tal üldiselt töötatud tundide arvu valida, võimalik on kas töötada või mitte; Agregeeritud tööjõu pakkumist mõjutavad valikud töötamise ja mittetöötamise vahel, on reaalpalga suhtes elastsem. 2. Riigi kogu rahvastik 1 500 000 Tööealine rahvastik 1 200 000 Aktiivne rahvastik 900 000 Töötud 50 000 a) Tööealine passiivne rahvastik:
võimatu tõestada, kuna ühelgi kaubal polnud õiget hinda ning madala palgaga paralleelselt esinesid ka esmatarbekaupade madalad hinnad. Kahtlemata leidis aset eelarve kaudu toimuva ümberjaotamise juures ka osa palgatulu tsentraliseerimine. Samal ajal, aga oli plaanimajanduses töötajate elujärge kõige rohkem halvendavaks teguriks ebamajanduslik süsteem tervikuna, mis tingis ressursside halva kasutamise, madala tööviljakuse, võrreldes arenenud turumajandusriikidega. Reaalpalga ülemine piir on määratud üldise majanduse tasemega. Mis juhtub, kui põhjendamatult tõsta nominaalpalkasi? Lühikeseks ajaks toob see kaasa ka reaalpalga tõusu. Sellega aga on palkadena väljamakstud raha üle tootmise tegeliku mahu. Nõudmise ja pakkumise tasakaal saab taastuda ainult hinnatõusu kaudu, mis viib reaalpalga alanemisele, koos hinnatõusuga kasvab raha hulk ringluses. See toimub niikaua, kuni saavutatakse uus tasakaal reaalpalga ja teiste majandusparameetrite vahel
· saabubki majanduslangus. 4. Riik ei sekku majandusse. (Kuidas saab Oluline: II Tööjõuturg riik majandusse sekkuda?) 4. Tööjõuturg ei toimi ise: · töötajale on oluline reaalpalk · reaalpalk on nõudluse allikas · reaalpalga vähenemine toob kaasa müügi languse. Kui klassikalise koolkonna järeltulijad pidasid Smithi klassikalist majandusteooriat perfektsionaalseks ning siiralt uskusid sellesse, siis Keinsialismi järgijad leidsid selles piisavalt nõrku kohti. Minumeelest on Keynes tänapäevasele majandussüsteemile tunduvalt lähemal ning täpsem kui seda olid klassitsistliku majandusteooria järgijad. Nii raha roll kui ka
Ld1 Ld0 La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis. Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks. Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat konstantne, siis reaalpalk langeb ja tööhõive suureneb: a kuni b ja seejärel z. 2. Millistel tingimustel palga vähendamine ei taasta täielikku tööhõivet? L* W/P Ls0
Tagasiside Ootamatuks inflatsiooniks loetakse niisugust inflatsiooni, mida ei osatud ette näha. Inflatsioon tähendab raha ostuvõime vähenemist, seega raha reaalväärtuse vähenemist. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet. Reaalpalga väärtuse leidmiseks jagatakse nominaalväärtus hinnaindeksiga. Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudlusinflatsioon on põhjustatud järsust tootmiskulude kasvust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Nõudlusinflatsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika.
Mingil hetkel saab tööline selle töö tehtud, mille eest talle makstakse ja ülejäänud aja töötab ta tasuta. Loob lisaväärtust, mille eest kapitalist saab kasumit. Kapitali saab jaotada püsiv (C)- ja muutuvkapitaliks (V). Püsivkapital väljendub rahalistes kulutustes masinate, tooraine jms ostmiseks. Muutuvkapital on palgad. Marx prognoosis kapitalistliku ekspluateerimise pidevat kasvu.Ekspluateerimise määra kasvu tingib reaalpalga langus.Kasumimäära suurendamiseks langetab kapitalist töölise palka. 4. Absoluutse vaesumise teooria. On kas proletariaadi elatustaseme pidev langus, elatustaseme aeglasem tõus, kui see on kodanlusel või siis proletariaadi võõrandumine. Veel üks võimalus – proletariaadi loomepotensiaali pideva vähenemise tähenduses.Mida paremini läheb kapitalistil, seda halvemini läheb töölisel sõltumatult palga suurusest.
piirprodukti/MPL 12. Ressurssi nõudlus sõltub -Ressursi piirtootlikkusest ja ressursi abil valmistatud toote hinnast; -Ressursi piirtootlikkusest ja ressursi hinnast; -Ressursi hinnast ja ressursi abil valmistatud toote hinnast. 14. Firma palkab täiendava ressursiühiku, kui - ressursi piirkulu MRC < MRP piirprodukti tulu 15. Inimkapitaliks nimetatakse -inimese oskusi, teadmisi ja kogemusi, mis võimaldavad teenida sissetulekut 16. Reaalpalga arvutamiseks tuleb nominaalpalka jagada tarbijahinnaindeksiga. 17. Tööjõu pakkumise asendusefekt on teatavasti positivne, s.t kui palk tõuseb siis tööjõu pakkumine kas suureneb 18. Kui keevitajate palk kasvab 3,5% ja keevitajate tööjõu nõudluse elastsus on -0,5 , siis keevitajate tööjõu nõudluse muutus peab olema -1,75% 19. Millises suunas muutub, kas tõuseb või langeb tasakaalupalk, kui nõudlus toodangule väheneb. - tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule
Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Question 10 Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet. Reaalpalga väärtuse leidmiseks jagatakse nominaalväärtus hinnaindeksiga.
kokkuostmist avatud turgudelt. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. 53. Tööpuuduse ja inflatsiooni omavaheline seos: Phillipsi kõver Kui valitsus püüab raha- ja fiskaalpoliitika abil tööpuudust vähendada, suurendab ta sellega paratamatult ka inflatsiooni. Inflatsioonist tingitud reaalpalga vähenemine vähendab aga omakorda tööhõive määra, kuna osa inimesi otsustab reaalpalga vähenemise tõttu mitte töötada. 54. Inflatsiooni tekkepõhjused. võib laias laastus jaotada nõudluse- ja pakkumisepoolseteks. Esimesest põhjustatud inflatsiooni nimetatakse ka nõudlusinflatsiooniks ja teist kuluinflatsiooniks. 55. Maksebilanss ja selle koostisosad. on riigi aruanne kõikidest tehingutest tema residentide ja teiste riikide residentide vahel mingi
a) Õige b) vale 87. Pakutav tööjõu kogus on seda väiksem, mida madalam on palgatase. a) Õige b) vale 88. Mida rohkem inimesed töötavad, seda väiksem on nende vaba aeg a) Õige b) vale 89. Indiviidide otsus pakkuda turul tööjõudu sõltub sellest, missugune on reaalpalga ja vabaaja piirkasulikkus a) Õige b) vale 90. Indiviidide otsus pakkuda turul tööjõudu ei sõltu sellest, missugune on reaalpalga ja vabaaja piirkasulikkus a) Õige b) vale 91. Inimeste valmisolek asendada vaba aega tööajaga, et saada suuremat palka, sõltub suures osas esialgsest palgatasemest
10. Tööpuuduse ja inflatsiooni omavaheline seos: Phillipsi kõver. Inflatsiooni tekkepõhjused. Tööpuuduse ja inflatsiooni omavaheline seos: Phillipsi kõver väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost. Phillipsi kõver kirjadab inflatsiooni ja töötuse vahelist seost. Kui valitsus püüab raha- ja fiskaalpoliitika abil tööpuudust vähendada, suurendab ta sellega paratamatult ka inflatsiooni. Inflatsioonist tingitud reaalpalga vähenemine vähendab aga omakorda tööhõive määra, kuna osa inimesi otsustab reaalpalga vähenemise tõttu mitte töötada. Inflatsiooni tekkepõhjused: Liigse paberraha käibele laskmine- riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha. Psühholoogiline tegur- inflatsiooni ootus ehk usalduse puudumine vääringu stabiilsuse vastu
kõiki osapooli või vähemasti arvestada nendega. Töös sai välja toodud, et keskseks lahenduseks võib pidada haridust, mis on otseselt seotud riigi tegude ja otsustega. Ennekõike tuleb tegeleda ennetamise mitte likvideerimisega, kuna tekkinud kahju on kordades suurem, ennetamise kuludega. Viited Viide 1. Eesti konkurentsivõime kava 2020 Joonis 1. Statistikaamet (Keskmine brutopalk 2013 III kvartal) Joonis 2. Eesti panga tööturu ülevaade (Keskmise brutopalga ja reaalpalga kasv) Joonis 3. Statistikaamet (Töötud töötusperioodi kestuse järgi, I kvartal 2008 – III kvartal 2013) Joonis 4. Eesti panga tööturu ülevaade (Baltimaade rändesaldo ja Soome statistikaameti neto sisserände andmed Eestist Soome)
taastumisest. 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Jäikade palkade probleem Neoklassikud seletasid tööpuudust ka palkade jäikuse kaudu kaudu. 1. Kui töötud on ratsionaalsed, siis nad peaks aru saama, et töö leidmiseks tuleb nõustuda madalama palgaga. 2. Madalama palgaga nõustumine viib hinnad alla ning hoiab ära reaalpalga languse, vaata et isegi paremini kui jäik nominaalpalk. 3. Eeldati,, et töölised on ratsionaalsed,, kuid neil p pole alati võimalik talitada oma huvide kohaselt. Põhjus: ametiühingud. Kõik loomulikult nii ei arva. arva 1. Kaasajal on enamik palkasid jäigad, kuna kõigil töölistel on palgalepingud, kus kasutatakse nominaalpalka. p See leevendab jäikuse toimet
Soodsad: palgad suurenevad, kasvavad hoiused sunnib inimesi rohkem töötama nõudlusinflatsioon põhjustab tootmise kasvu sunnib ökonoomselt tarbima Negatiivsed: reaaltulu soovimatu ümberjaotumine elatustase langeb ei soodusta sääste hoiustama mõjutab negatiivselt investeeringuid ja majanduslikku kasvu 2.3.2 Inflatsiooni ohjeldamine: deflatsioon, rahamärkide vähendamine devalvatsioon, raha väärtuse vähendamine indekseerimine, reaalpalga hoidmine annulleerimine, rajatakse uus rahasüsteem 2.4 alates 1992. aastast on hinnatõus Britannias olnud suhteliselt madal, ca 3% aastas. 2003. aasta lõpus läks Britannia üle Eestiga sarnasele tarbijahinnaindeksile, mille näitajad on mõnevõrra madalamad varasemast RPIX indeksist (sisaldas muuhulgas kinnisvarahindu). Inflatsioon püsib suuresti allpool valitsuse seatud 2%-list eesmärki. Briti majandust ähvardab ülekuumenemise oht, selle kasvutempot peaks aeglustama. Nüüd
Küsimus 19 Eelarvejoone nihkumise asendist cd asendisse ab toob kaasa Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: rahalise sissetuleku vähenemine kaupade M ja N hinna langus rahalise sissetuleku suurenemine kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus Eelarvejoone nihet vasakule põhjustab reaalpalga vähenemine kas siis seoses sissetuleku langemise või hindade kallinemisega. Küsimus 20 Eelarvejoone nihkumise asendist ab asendisse cd toob kaasa Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: rahalise sissetuleku vähenemine rahalise sissetuleku suurenemine kaupade M ja N hinna langus
Tagasiside Kui mõlema toote hinnad langevad, saab sama rahasumma eest osta mõlemat toodet suuremas koguses, seega reaalpalk kasvab ning eelarvejoon nihkub paremale. Küsimus 19 Küsimuse tekst Eelarvejoone nihkumise asendist cd asendisse ab toob kaasa Vali üks või enam: rahalise sissetuleku suurenemine kaupade M ja N hinna langus rahalise sissetuleku vähenemine kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus Tagasiside Eelarvejoone nihet vasakule põhjustab reaalpalga vähenemine kas siis seoses sissetuleku langemise või hindade kallinemisega. Küsimus 20 Küsimuse tekst Eelarvejoone nihkumise asendist ab asendisse cd toob kaasa Vali üks või enam: kaupade M ja N hinna langus kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus rahalise sissetuleku suurenemine rahalise sissetuleku vähenemine Tagasiside Kirjeldatud nihke toob kaasa kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus. Küsimus 21 Küsimuse tekst
palk vaba aeg Tööjõuturg on tasakaalus, kui tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus on võrdsed. Palgataset, mille korral tööjõu pakkumine on võrdne nõudlusega, nimetatakse tasakaalupalgaks. Kui tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine, siis on tegemist tööjõu alapakkumise ehk tööjõu puudusega. Periood Keskmine Keskmine Tarbijahinnainde Keskmine Keskmise nominaalpal nominaalpalg ks reaalpalk reaalpalga k a kasv kasv 2001 6000 0,0 100 6000 0,0 2002 6600 6286 4,77 2003 20,75 115 6300 Kas keskmise nominaalpalga kasv 2002.aastal võrreldes 2001.aastaga on: C A-90% B-9,1% C-10% Kas keskmine nominaalpalk 2003.aastal on: C A-7606 kr B-6320,75 kr C-7245 kr
kulude vähendamine Missugune järgnevatest vastustest ei ole raha pakkumise suurendamine. keskpank suurendab kommertspankade kohustusliku reservi määra Kas keskmisest kõrgemad palgad võivad alandada käibekulusid ja tööjõu koolituskulusid? Tõene Kas tööturu alternatiivsed teooriad kirjeldavad inimese käitumise täpsemalt kui majandusmatemaatilised mudelid? Tõene Kas töötajad saavad oma reaalpalka ise mõjutada, nõuda põhjendatult reaalpalga muutmist? Tõene Kas töötuse väga madal tase võib põhjustada ebaefektiivsust ja madalamat tootlust? Tõene Alternatiivsed teooriad tuginevad järeldusele, et: tööturg võib väga harva, kui üleüldse, olla tasakaalus Tööturu alternatiivne teooria "palgastruktuuride analüüs" püüab selgitada: palgatasemete erinevusi ja seega ka tööpuuduse ning inflatsiooni olemust. Tööpuuduse vastu võideldakse alljärgnevate programmide abil: töötute sotsiaalteenuste ja
palkama või mitte? Aga kui töötajate esialgne arv on 7? Tasakaalutingimus (st ettevõtte kasumit maksimeeriv tingimus): W/P=MPL, ehk piirjuhtumil makstakse igale töötajale palka, mis on võrdne tema piirproduktiga (st viimase töötaja palkamisel teenib ettevõte nullkasumit). Kui W/P=6, siis tabeli kohaselt peaks ettevõte palkama 5 töötajat, seega tuleb esialgsele kolmele 2 lisaks võtta. Kui alguses on 7 töötajat, siis sama reaalpalga korral peaks 2 töötajat vallandama, sest optimaalne töötajate arv on 5. 2 Makroökonoomika I MJRI.10.028 4.* Milline järgmistest tootmisfunktsioonidest on kahaneva tööjõu piirtootlikkusega (diminishing marginal returns to labor)? a) F ( K , L) 2K 15L MPL 15 konstantne piirtootlikkus
inertsusega, mistõttu hakkab tööjõukulu vähenenud majandusaktiivsusega kohanduma kuni kahekvartalilise hilinemisega. Jooksevhindades SKP jätkuvalt suhteliselt kiire kasv (poolaastal keskmiselt 6,2%) ning kogurahvatulu kasvu kiirenemine 9,5%-ni võimaldas maksta kõrgemaid palku ka hinnatõusu ja välismaalt saadud tulu arvelt, mistõttu ettevõtete kasumid jätkuvalt veel kasvasid. Keskmise tarbijahindade inflatsiooniga korrigeeritud ehk reaalpalga kasv kiirenes 2013. aasta teises kvartalis 4,9%-ni. Reaalpalk on suurenenud kaheksa viimast kvartalit järjest ning jõudnud väga lähedale kriisieelsele tipptasemele, olles sellest veel vaid 1,3% madalam. Palgakasvu kiirenemine 2013. aasta esimesel poolel oli laiapõhjaline ning seda mõjutasid mitmed asjaolud. Esiteks kergitas palgaskaala alumist osa täistööajaga töötaja brutopalga alammäära ehk miinimumpalga 10,3% tõus (290 eurolt 320 euroni kuus). See muudatus
Inflatsioon viib paberraha väärtuse alla ja tõdeme, et rahaühiku ostujõud on väga väike. Paberraha väärtust taastada järgmiste võtete abil: 1) Korjata ringlusest osa rahamärke. Deflatsioon mõjutab tootjaid ja seda võib seepärast rakendada piiratud kujul 2) Rahamärkide nominaalväärtuse muutmine võimaldab raharinglust korrastada. 3) Indekseerimine kui mehhanism hindade ja maksete korrigeerimiseks. Kasutatakse sageli kollektiivlepingute sõlmimisel reaalpalga taseme säilitamiseks ja üldse sissetulekute (toetused, pensionid) ostujõu hoidmiseks. 4) Annulleerimine. Endine vääringuraha kuulutatakse kehtetuks ja rajatakse uus rahasüsteem. 3 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTUS Majanduspoliitika üheks eesmärgiks on täishõive saavutamine. TÄISHÕIVE on olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud, st. majandus toimib loomuliku tööpuuduse tingimustes. Ressursside all mõeldakse kõiki tootmistegureid
Kaks suurimat kommertspanka Põhjamaade Ühispank ja Aktsionäride Rahvuspank valdasid 85% kogu pangakapitalist. Tööstuslikus tootmises ei ületanud riiklik sektor 19%. Soome seadusandlus piiras väliskapitali tungimist maale, väliskapital moodustas kõigest 5% aktsiakapitalist. Välismaiste kapitalimahutuste (Ameerika, Rootsi, Lääne-Saksamaa) üldmaksusmus 1965.aastal oli 300 miljonit marka. Üheks suureks probleemiks oli veel reaalpalga pidev mahajäämus hindade ja maksude tõusust.1955-1963 tõusis elukallidus 58%, reaalpalk tõusis ainult 9%. Iga aastaga kasvasid hinnad, muutus kallimaks teenindus. Suure osa palgast neelavad maksud. Otseste maksude (riigi-, tulu-, varandus-, kommunaal-, kirikumaks)suuruse poolest oli Soome üks esimesi riike maailmas. Soomele oli veel omapärane olukord, kus suuremaid makse tasub see, kes vähem teenib. Sõjajärgse perioodi kokkuvõtteks
· ebameeldivused majanduses sunnivad kokkuhoiule. II. Tööjõuturgu ööjõ · signaal firmale tootmise vähendamiseks · töötajaid vallandatakse Tööjõuturg ei toimi ise: · saabubki majanduslangus. majanduslangus ·töötajale on oluline reaalpalk ·reaalpalk on nõudluse allikas ·reaalpalga vähenemine toob kaasa müügi languse. 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Monetaristid Nende ideed majanduse arenguks on lähtunud rahapakkumise p p pidevast suurendamisest. Nad on mingil määral pöördunud tagasi Keynesi eelsesse majandusteadusse, kuid seda oluliselt edasi arendanud. Põhiteesid: 1
kontrolli. Siit ka k palve l töötajatele tööt j t l hoida h id 1978. 1978 aastal t l palganõudmisi l õ d i i alla ll 7% taset. t t 2. Pakkus reaalpalga kindlustamise programmi, kus inflatsiooni tõusul üle 7% oleks ametiühingutesse g koondunud töötajad j saanud tulumaksusoodustuse. Reaalpalgad oleks säilitanud. 3. Kongress seda programmi vastu ei võtnud. Ilmselt oli see hea, kuna inflatsioon tõusis 1979. 1979 aastal 8,9%-ni. 8 9% ni Rahandusministeeriumi lisakulud oleks
tervikuna. (Gerdesmeier 2011, :28) Inflatsioon kui „maks“ indiviididele. Inflatsiooni maks on termin, mis viitab raha väärtuse alanemisel tulenev kahju raha omanikele. Kõrgemad hinnad suurendavad indiviididel maks. Nominaalne sissetulek tõuseb koos inflatsiooniga, mille tõttu isiku maksumäär tõuseb. Kuigi inimese ostujõud ei suurene, maksab isik suurema osa oma sisetulekust riigile. Samuti tõusevad ka kinnisvara maksud nagu maa ja maja pealt. Maksustamisjärgse reaalpalga ja säästudelt teenitud tulu vähenemine inflatsiooni tõttu võib viia tööjõu ja kapitali pakkumise vähenemiseni, mis omakorda kärbib majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. (Euroopa Keskpank 2008, :53) Inflatsiooniga kaasneb ka spekulatiivsete tehingute kasv, kus alusvaraks on kaubahinnad, valuutakursid, intressimäärad. Spekulatiivne tehing on finantsiline tehing, mis sisaldab spekulatiivset riski, kus puhaskasum või lõplik kulu ei ole teada isikule.
Monopsoni korral on tööjõu pakkumiskõver ühtlasi ka turu pakkumiskõver. Kui monopson tootmismahu suurendamiseks palkab täiendava hulga töötajaid, siis peab ta neile maksma kõrgemat palka. Inimeste tegevuse eesmärgiks on kasulikkuse e rahulolu maksimeerimine. Rahulolu võib tinglikul jagada kaheks: ühe osa annab palk ja teise osa vaba aeg. Indiviidi otsus pakkuda turul tööjõudu sõltub sellest, milline on reaalpalga ja vaba aja piirkasulikkus. Kui reaalpalga piirkasulikkus ületab vaba aja piirkasulikkuse on nad nõus töötama rohkem, sest väärtustavad sissetulekute suurenemist vabast ajast rohkem. Kasulikkuse funktsiooni saab maksimeerida graafiliselt eelarvejoone kaudu. Mida kõrgem on palgamäär, seda kulukam on tööst loobumine vaba aja kasuks. Samas, mida madalam on palgamäär, seda vähem inimesed oma tööjõudu pakuvad, sest siis on tööst loobumise alternatiivkulud madalamad
Koguaeg (Tt) jaguneb tööajaks (Tw) ja tööväliseks ajaks. Töövälisest ajast moodustab ühe osa aeg, mis kulub inimese füsioloogiliste vajaduste rahuldamiseks ja teine osa on vaba aeg ( TF). Tt=TW+TF Eeldame, et inimeste sissetulek koosneb ainult palgast. Tunnipalk- w, tööaeg TW, sissetulek I I=w*Tw=w(Tt-TF) Inimeste tegevuse eesmärgiks on kasulikkuse ehk rahulolu maksimeerimine: ühe osa rahulolust annab palk ning teise osa vaba aeg. Kui vaba aja piirkasulikkus ületab reaalpalga piirkasulikkuse, ei ole inimesed nõus töötama ühtegi lisatundi, kuna nad väärtustavad vaba aega rohkem kui palka. Kui vaba aeg=0, siis on sissetulek maksimaalne. Kui aga töötunnid=0, siis kogu kasutuses olev aeg= vaba aeg. Eelarvejoone tõus on määratud palgaga st kui vaba aja hulka vähendada tunni võrra suureneb sissetulek I1-I2 võrra. Mida kõrgem on palgamäär, seda suurem on eelarvejoone tõus. Ükskõiksuskõvera tõus
Joonis 2. Rail Balticu investeeringukulud Allikas: EY (2017) Rail Balticu taristu opereerimiskulude prognoos koostati Euroopa raudteetaristu hoolduskulude ja tööjõukulu määrade põhjal korrigeerituna vastavalt Balti riikide oludele. Uuringu tulemusena on taristu opereerimiskulud esialgu madalamad ning kasvavad järk-järgult tasemele ligikaudu 69000 eurot raudteetrassi kilomeetri kohta aastas. Tööjõukulude osas eeldati, et see kasvab vastavalt reaalpalga kasvutempole projekti tulemuste eluea jooksul. Analüüsist lähtub, et Rail Balticu prognoositav hoolduskulu kilomeetri kohta on sarnane teiste Euroopa riikide taristute haldamise keskmisele. (EY 2017) Majanduslik analüüs hindab raudtee kasutustasudest saadud tuludeks 2,6 miljardit eurot ning sotsiaalmajanduslikuks puhaskasuks 16,2 miljardit eurot. Kuludeks on 7,9 miljardit eurot ning taristu jääkväärtuseks hinnanguliselt 1,275 miljardit eurot. (EY 2017)
5. Efektiivse palga maksmine võimaldab vähendada nn moraaliriski mõju seetõttu, et: see kindlustab nende töötajate kõrgema tööviljakuse kelle tööpanus ei ole otseselt kontrollitav 6. Töötuse loomuliku määra vähendamiseks võiks valitsus kasutada kõiki järgnevaid aktiivseid tööturumeetmeid (poliitikaid), välja arvatud: töötuskindlustushüvitis ja töötu abiraha 7. Kui palga jäikus hoiab reaalpalga ülalpool tasakaalutaset, siis töö pakkumise suurenemine ………………… töötute arvu: suurendab 8. Kui s on töö kaotanute määr ja f on töö leidnute määr ning mõlemad määrad on konstantsed, siis töötuse määr on ligikaudu võrdne: s / (s+f) 9. Heitunud (heidutatud) inimesi arvestatakse tööturu statistikas kui: tööjõu hulka mittekuuluvaid 10. Töötuse loomulik määr USAs on alates 1952 aastast olnud ….. ja ….. protsendi vahel: 5; 6 11
maas kui meie hinnad EL-i hindadest, siis kiirendab "ühendatud anumatesse" sattumine palgatõusu enam." Analüütikud prognoosivad, et Eesti keskmine nominaalpalk kasvab aastaks 2010 Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 12 500 kroonini, liidust välja jäädes 10 700 kroonini. Ühinemisel Euroopa Liiduga on aastatel 2005-2010 Eesti keskmine SKP reaalkasv 5,6 protsenti aastas ning reaalpalk kasvab 5,9 protsenti aastas. Mitteliitumisel hinnatakse samal perioodil nii SKP kui reaalpalga keskmiseks aastaseks kasvuks 4,1 protsenti. Küsitlusele vastasid: Alari Purju (Tallinna Tehnikaülikool), Jaanus Raim (Tallinna Tehnikaülikool), Jüri Sepp (Tartu Ülikool), Ivar Raig (Audentese Ülikool), Hardo Pajula (Eesti Kõrgem Kommertskool), Erik Terk (Eesti Tuleviku-uuringute Instituut), Andres Lauba (Statistikaamet), Andrus Säälik (Rahandusministeerium), Marje Josing (Eesti Konjunktuuriinstituut), Tanel Ross (Eesti Pank), Kalev Kukk (Eesti
Kui mõlema toote hinnad langevad, saab sama rahasumma eest osta mõlemat too seega reaalpalk kasvab ning eelarvejoon nihkub paremale. Küsimus 19 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Eelarvejoone nihkumise asendist cd asendisse ab toob kaasa Vali üks või enam: !!! rahalise sissetuleku vähenemine kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus kaupade M ja N hinna langus rahalise sissetuleku suurenemine Tagasiside Eelarvejoone nihet vasakule põhjustab reaalpalga vähenemine kas siis seoses siss hindade kallinemisega. Küsimus 20 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Eelarvejoone nihkumise asendist ab asendisse cd toob kaasa Vali üks või enam: kaupade M ja N hinna langus rahalise sissetuleku suurenemine rahalise sissetuleku vähenemine !!! kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus Tagasiside Kirjeldatud nihke toob kaasa kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus. Küsimus 21 Valmis Hinne 1,0 / 1,0
on ligikaudu ……………….. protsenti: 9,1 197. Kui püsiseisundi töötuse määr on 0,125 ja töö leidnute määr ühes kuus on 0,56, siis töö kaotanute määr ühes kuus on: 0,08 198. Töötus mis on põhjustatud ajast mille kestel otsitakse tööd on: hõõrdetöötus, siirdetöötus, friktsionaalne töötus 199. Struktuurse töötuse esinemisel on reaalpalk: jäik ülalpool tööturu tasakaalutaset 200. Kui palga jäikus hoiab reaalpalga ülalpool tasakaalutaset, siis töö pakkumise suurenemine ………………… töötute arvu: suurendab 201. Kui insideritel on palgaläbirääkimistel suurem mõjujõud kui outsideritel, siis kollektiivlepinguga määratav palgatase on ilmselt ……………… kui tööturu tasakaalupalk: palju kõrgem 202. Efektiivse palga maksmine võimaldab vähendada nn kahjuliku valiku mõju seetõttu, et: soodustab parimate töötajate firmasse töölejäämist 203
väärtushinnangute suure mõju probleemile puudub siin mistahes võimalus teadusliku uurimistöö metodoloogia rangeks järgimiseks (situatsiooni unikaalsus, üldtunnustatud ja aproprieeritud metoodika puudumine, andmete ebatäielikus, kontrollgrupi puudumine jmt raskused). Ka ei andnud mingeid tulemusi autori katsed leida korrelatsioone Eesti maksusüsteemi põhikarakteristikute ning SKP kasvutempode, reaalpalga taseme (selle dünaamika), tööpuuduse, inflatsiooni, investeeringute mahu jmt majandusnäitajate vahel. Ilmselt on sel perioodil Eesti majandusele mõjunud teised ja suurusjärgu võrra tugevamad 13 jõud. (Võib oletada, et nendeks olid plaanimajanduslike pidurite lõplik kaotamine, välisinvesteeringute kiire kasv, inflatsiooni kontrolli alla saamine jmt tegurid. Korrektne
207,3 244 5 244,5 251 5 251,5 214 8 214,8 220 1 220,1 Töötuse määr, % (ILO 9,6 7,9 5,9 4,7 5,5 13,8 15,6 metoodika) Reaalpalga kasv, % 5,4 8,5 11,9 13,8 3,4 -4,8 -1,7 THI % THI, 30 3,0 41 4,1 44 4,4 72 7,2 10 4 10,4 -0,1 01 30
207,3 243 3 243,3 248 1 248,1 228 0 228,0 220 1 220,1 Töötuse määr, % (ILO 9,6 7,9 5,9 4,7 5,5 12,2 15,6 metoodika) Reaalpalga kasv, % 5,4 8,5 11,9 13,8 3,4 -4,8 -1,7 THI % THI, 30 3,0 41 4,1 44 4,4 72 7,2 10 4 10,4 45 4,5 30
vähenenud. Keskmine brutokuupalk avalikus sektoris oli 2012. aastal 896 eurot ja erasektoris 883 eurot. 2011. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 5,1% ja erasektoris 6,0%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud. Aasta keskmine täistööajale taandatud töötajate arv kasvas erasektoris 2011. aastaga võrreldes 5,8% ja avalikus sektoris 0,5%. Reaalpalga tõus mullu jätkus. Pärast nii 2009. kui ka 2010. aastal toimunud langust tõusis reaalpalk eelmise aastaga võrreldes teist aastat järjest. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2012. aastal 1,7%. Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus suurenes 2012. aastal 5,8% ja kasv toimus kõigil tegevusaladel. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ja tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ning -toetusi
2.4. kolledzihariduse devalveerumine (töökohad, mis ei nõua kõrgharidust 3. Töökohtade bilanss – 3.1. Sotsiaalse staatuse, sissetulekute jne. järsk polariserumine(0,5%, 4%, 16%, 80% (51%) 3.2. Keskkihtide erosioon 1) finatskapital majanduse kontrollijana 2) finantskapitali ja organiseeritud töötajate kontroll 3) teabetöötajate kontroll (teadlased, konstruktorid, maksu- ja juhtimiskonsultandid, it spetsialistid, meedia kontrollijad, juristid jne.) 3.3. Reaalpalga üldine alanemine 3.4. “Kahekihiline tööhõivesüsteem” 1) ajutine tööjõud 2) allhanked väikefirmadelt – ametiühingute poolne kontroll, teabetöötajate liisimine – uue turukorralduse võitjad ja ohvrid 3.5. “Uus ja ohtlikum maailm --- Eesti tööturu tendentsid: Eesti tööturu üldisi tendentse iseloomustavad 1990/2000 aastatel järgmised momendid. 1. Hõivatute arv vähenes kuni 1990 aastate lõpuni. Peale 2000.a. vahelduvad tõusud mõõnadega. 2
väljendub järgmises: palgataseme tõusul on tendents tööjõu pakkumist vähendada, kuna nüüd saab sama arvu töötundide eest suuremat palka. Inimeste tegevuse eesmärk oli aga kasulikkuse ehk rahulolu maksimeerimine, siis eelpooltoodust lähtuvalt võime rahulolu jagada kahte ossa ühe osa rahulolust annab palk ja teise osa vaba aeg. Indiviidide otsus, kas pakkuda turul tööjõudu või mitte, sõltub sellest, missugused on reaalpalga ja vaba aja piirkasulikkused. Kui vaba aja piirkasulikkus on suurem, siis ei ole inimesed nõus tegema ühtegi lisatundi. Tööjõu pakkumine väljendab seost pakutava koguse ja tööjõu hinna vahel. Tööjõu pakkumisele avaldavad mõju järgmised tegurid: 1) Riigi rahvaarv. Rahvaarv sõltub elanikkonna loomulikust iibest ja immigratsioonist. 2) Riigi elanike vanuseline struktuur, st. kui palju on antud riigis töövõimelises eas elanikke.
annaabi.ee 
