temperatuuril 1010 K, lõpetas kiirgusdominantse ajastu. Algas footonite ajastu. Elektronid ja positronid hakkasid annihileeruma reaalfootoniteks. Tekkisid kergemad tuumad. Ajastu lõpuks koosnes aine ¾ osas H tuumadest (vabadest prootonitest) ja ¼ osas He tuumadest (alfaosakestest). 300 000 aastat peale Universumi tekkehetke, temperatuuril 4000 K, hakkasid aine ja kiirgus selgesti lahknema (reaalfootoneid oli juba väga palju), Universum muutus läbipaistvaks, hakkasid tekkima kergemad aatomid. 1 miljard aastat peale Universumi tekkehetke, temperatuuril 10 K, algas tähtede ja galaktikate teke. Hakka- sid tekkima raskemate elementide tuumad ja seejärel ka vastavad aatomid ise. 10 miljardit aastat peale Universumi tekkehetke, temperatuuril 3 K, hakkasid galaktikates tekkima planeete omavad (Päikese-sarnased) tähed
temperatuuril 1010 K, lõpetas kiirgusdominantse ajastu. Algas footonite ajastu. Elektronid ja positronid hakkasid annihileeruma reaalfootoniteks. Tekkisid kergemad tuumad. Ajastu lõpuks koosnes aine ¾ osas H tuumadest (vabadest prootonitest) ja ¼ osas He tuumadest (alfaosakestest). 300 000 aastat peale Universumi tekkehetke, temperatuuril 4000 K, hakkasid aine ja kiirgus selgesti lahknema (reaalfootoneid oli juba väga palju), Universum muutus läbipaistvaks, hakkasid tekkima kergemad aatomid. 1 miljard aastat peale Universumi tekkehetke, temperatuuril 10 K, algas tähtede ja galaktikate teke. Hakka- sid tekkima raskemate elementide tuumad ja seejärel ka vastavad aatomid ise. 10 miljardit aastat peale Universumi tekkehetke, temperatuuril 3 K, hakkasid galaktikates tekkima planeete omavad (Päikese-sarnased) tähed
annaabi.ee 
