Linnutee ehk galaktika referaat
ütlust, väites, et kui Linnutee oleks kuualune, siis see peaks ilmuma erinevatel aegadel ja
kohtades Maal ja sellel peaks olema parallaks, mida tal ei ole. Tema maailmavaates oli
Linnutee taevalik, ehk oli kusagil kaugemal kui Kuu.
Araabia astronoom Alhazen (9651037 pKr) tegi esimesi üritusi vaatlemaks ja ära mõõta
Linnutee parallaksi. Kuna ta leidis, et Linnuteel pole parallaksi, siis järeldas, et ta ei asu
Maaatmosfääris, vaid väga kaugel sellest.
Pärsia astronoom Ab Rayhn al-Brn (9731048 pKr) käis välja idee, et Linnutee koosneb
lõpmatul hulgal hägustest tähtedest.
Andaluusia astronoom Ibn Bajjah ( -1138 pKr) pakkus välja, et Linnutee koosneb paljudest
tähtedest, mis asetsevad peaaegu üksteise küljes ja paistavad ühtse koguna refraktsiooni tõttu,
mis leiab aset Maa atmosfääris, tõendusena esitledes Jupiteri ja Marsi konjuktsiooni.
Faktiline tõestus, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest tuli aastal 1610, kui Galileo Galilei