Referaat Raviturism Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Meditsiiniturismi sünd ja areng................................................................................................4 2.Põhjused...................................................
Terviseturism Terviseturism on reisimine tervise parendamise ja/või säilitamise eesmärkidel. Terviseturismi võib käsitleda katusnimetusena, mille alla kuuluvad raviturism, spaaturism ja heaoluturism: Raviturism on reisimine ravieesmärgil, kasutades raviturismitooteid ja teenuseid, millel igaühel on oma konkreetne pakkuja, nimetus ja hind. Raviturist on turist, kelle peamiseks reisieesmärgiks on ravi ja kes soovib kasutada raviturismitooteid ja -teenuseid. Spaaturism on terviseturismi alavorm ja on tavapäraselt seotud konkreetsete spaaettevõtete, sihtkohtade ja/või kuurortitega. Spaaturist reisib tervise parendamise ja/või säilitamise ja/või
aktiivsuse, sportliku iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul saavutatavad positiivsed elamused · Näiteks Otepää Seikluspark, mis asub Valgamaal · Otepää Seikluspargis on viis erinevatest mängudest koosnevat rada, kokku 58 mängu. Pimedal ajal on samuti võimalik ronida. TERVISETURISM · Turismitoote põhisisuks on tervislikud eluviisid, tervise taastamine · Terviseturismi alla kuulub ka lõõgastusturism, raviturism ja invaturism · Näiteks Toila Spa Hotell, mis asub Ida- Virumaal KULTUURI- JA AJALOOTURISM · Peamiseks reisimise motiiviks on kultuuriloolised paigad, ajaloolised vaatamisväärsused või kultuurisündmused · Näiteks Kuressaare piiskopilinnus, mis asub Saaremaal · Esimene kirjalik teade Kuressaare piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis
Antiikaja turismisihtkohadeks olid Egiptus, Kreeka ja Aasia. Õppereisid viisid eelkõige püramiide ja monumente vaatama, külastati festvale, spordiüritusi ja teatrietendusi. Turismiga kaasnevateks probleemideks olid ka tol ajal prostitutsioon ja grafiti. 4. saj. e.Kr. hakati välja andma reisijuhte, mis andsid piirkonnast ajaloolise ülevaate ja kirjeldasid hetkeolukorda. Näiteks "Kreekamaa kirjeldus" (2. saj. e.Kr.). Raviturism sai alguse Kreeka mineraal- ja kuumaveeallikate külastamisest, kuhu mindi meditsiiniliste supluste pärast. Roomlaste suvekodude rajamine annab tunnistust siseturismi olemasolust. Keskajal liiguti seoses ristiusu kirikute ja kloostrite rajamisega. Sõjad vähendasid reisimist, reisijateks olid hulgused ja rändlaulikud. 13.-15. sajandil kaasnes ülikoolide rajamisega õpetlaste, arstide, kunstnike ja aadlike reisimine. Levinud olid palverännakud pühadesse paikadesse. 17.-18
andes suviti tööd rohkem kui 1500 inimesele ning teenindades aastas mitmeid tuhandeid turiste. Saaremaad taaskülastavad 35% välis- ja 95% siseturistidest, mis näitab seda, et tegemist on väga hea turismipiirkonnaga. Turism hakkas Saare maakonnas kiirelt arenema 1990 - ndate aastate alguses, kui täiesti tühjale kohale tekkisid mitmed turismiettevõtted. Tänaseks on konkurents muutunud küllaltki tihedaks ning praeguseks on süsteemikindlalt väljaarenenud ning hästi juhitud valik- ja raviturism muutumas üheks juhtivaks majandusaruks Saaremaal. Saaremaa põhilisteks puhkemajanduslikeks ressurssideks on omapärane ja kõige erinevamat nõudlust rahuldav loodus (nii Eesti kui ka kogu Läänemere regiooni ulatuses), aga ka arvukad ajaloo ja kultuurimälestised. Ohtudeks turismi arengul võib kujuneda liiga kiire turistide arvu kasv, kuna teenindus võib osutuda ebapiisavaks. Samuti toimub looduse ülekoormamine, mis võib olla pöördumatute
Turismiga kaasnevateks probleemideks olid ka tol ajal prostitutsioon ja grafiti. 4. saj. e.Kr. hakati välja andma reisijuhte, mis andsid piirkonnast ajaloolise ülevaate ja kirjeldasid hetkeolukorda. Näiteks "Kreekamaa kirjeldus" (2. saj. e.Kr.). Kreekasse 4. saj. eKr ulatuvad samuti raviturismi juured, seal eksisteerisid mereäärsed kuurordid, kus pakuti hotellilaadset majutust. Raviturism sai alguse Kreeka mineraal ja kuumaveeallikate külastamisest, kuhu mindi meditsiiniliste supluste pärast. Roomlaste suvekodude rajamine annab tunnistust siseturismi olemasolust. Keskajal liiguti seoses ristiusu kirikute ja kloostrite rajamisega. Sõjad vähendasid reisimist, reisijateks olid hulgused ja rändlaulikud. 13.15. sajandil kaasnes ülikoolide rajamisega õpetlaste, arstide, kunstnike ja aadlike reisimine
annaabi.ee 
