Eksamikonspekt
ja floorast.
Halotroofsed järved on enamasti noorimad Eestis, olles kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised
lahed. Mitmed on neist suurvee ajal siiani merega ühenduses. Suurus on neil äärmiselt varieeruv, kuid sügavus ei
küüni enamasti üle meetri ning vegetatsiooniperioodil jäävad väga madalaks või kuivavad hoopis. . Elustik on
enamasti väga vaene, kuid järved on tihti väärtuslikud oma ravimudavarude ja rikkaliku linnustiku tõttu.
2. Eesti jõgede üldiseloomustus.
Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk
Eestis võrdlemisi tihe. 94.3% on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Eestis on 7308
vooluveekogu kogupikkusega 31019 km. Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väiksem tihedus Pandivere
kõrgustikul ja saarte rannikualadel.
Jõgede ökosüsteemide üheks peamiseks kujundajaks on jõe pikkus
annaabi.ee 
