SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID
POLÜSAHHARIIDID
Tärklis, tselluloos, glükogeen
SÜSIVESIKUD EHK
SAHHARIIDID
Füüsilise töö puhul suure tähtsusega.
Vanemad inimesed peavad süsivesikute
hulka hulka toidus piirama.
Eriti kergesti muutuvad rasvaks
mitmesugused suhkrud.
Sobivad intensiivse füüsilise töö tagajärjel
tekkinud energiakao katmiseks, sest nad
ime nduvad s o o le s tikus t kiire s ti.
EESTLASTE TOITUMISE
STATISTIKA
Tähtsaimaks süsivesikute allikaks
te raviljas aadus e d (50-60%)
Kartul 10-18%
Puuvili ja marjad (kevadel 2-4%, sügisel
9-13 %)
Lisaks saadakse süsivesikuid suhkrust.
Piima ja piimasaaduste osa süsivesikute
allikana piirdub 4-9%-ga.
SÜSIVESIKUTE SISALDUS
100 GRAMMIS TOIDUAINES
Juurvili 7 (35 kcal)
Õlu 4 (43 kcal)
Piim 5 (52 kcal)
Keedukartul 17 (77 kcal)
Banaan 20 (93 kcal)
Juust 0 (170 kcal)
Kohuke 26 (367 kcal)
Müsli 65 (376 kcal)
Grillribi 1 (502 kcal)
HEAD JA HALVAD
SÜSIVESIKUD