Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus
Manala nimetust on arvatud tulevat väljendist
"maa(n) ala" ehk maa-alune. Eesti mütoloogias on olemas olendid, kes elavad
maa all ja kelle tegutsemise kuulmine ennustavat halba ja põhjustavat
nahahaigusi (nt vistrikud, punetus, käsnad). Sellest hoidumiseks tulevat enne
maale istumist kolm korda sülitada, samuti olla maa mürgine kevadel enne
esimest äikest. Haiget kohta hõõrutakse soola või hõbevalgega, Lääne-Eestis on
tänini levinud maaliste raviks ka maahaldjakividele või ravikividele andide
andmine. Leian, et selline komme annab eesti usundile värvikust nii eestlaste kui
ka välituristide silmis.
Kujunes välja ka rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese
austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg.
Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku
kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid,
mille kajastusena on meieni tänapäevaks jõudnud Kalevipoja lood