Eesti rahvalaul ja rahvapillid
lapsi laulma (nt ,,Jaan läheb jaanitulele")
Lõõtspill e jarmul e kortspill kõige populaarsem rahvapill. Sündis 1822 Saksamaal.
Alguses levisid ainult mazoorsed lõõtspillid, minoorsed lõõtspillid arenesid Venemaal. On
tantsupill. (kuulasime)
Kannel 19. sajandini 5-keelne (kuigi üksikuid 6-, 8-keelseid on leitud juba 13. saj), pilli
kuju hakkas 19. sajandil muutuma: puust virblite asemele raudvirblid, keelte asetus
muutus paralleelseks, muutus ka pilli kuju ja mängimistehnika.
August Pulst tähtis rahvamuusika koguja.
Viiul (pole rahvapill) pärit 17. sajandist. On Euroopa kultuuriruumi kõige levinum pill.
Eestis muutus ta rahvapilliks 19. sajandil ning tõusis torupilli kõrvale. Esimest korda
3
mainitakse Eestis viiulit 1653. aastal Tartus. Seda sai aasta läbi mängida. Viiulilugudes
annaabi.ee 
