Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused
Hallstat: 1200-800 eKr. Sümboolika: geomeetriline, taime- ja loomamustrid. Sai
alguse Austria Alpide soolakaevandustesst, oli võrdlemisi rikas ja mõjuvimals ja I at
keskpaigaks levis selle mõju Madalmaade, Sveitsi, Hispaania, Portugali ning
Inglismaa aladele. Kindlustatud asulad, mistõttu arvatakse, et oli demokraatlik
pealikriik. Ülemkiht jõukas (hauapanuste järgi). Ilmselt hierarhiline ja tsentraliseeritud
ühiskond, rikas ja võimas pealikriik. Raudrelvade kõrval on oluline hobuste
kasutamine varasel rauaajal (800600; ülevõet kimmerlastelt), samal ajal pikad
raiumismõõgad. Paikne asustus, intensiivne põllumajanduslik tootmine, maaharimine.
Rikkusi kasutati sõjapidamise kõrval pidustuste pidamiseks, et alamate sümpaatiat
võita. 600450 liikus kultuuri keskpunkt lääne poole, mitmed kindlustused jäeti idas
maha, aga Lõ-Sm-l suured asulad. 700-500 eKr tekkisid Kreeka ja Foiniikia kolooniad