Looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati Raua füüsikalised ja keemilised omadused Hõbevalge keskmise kõvadusega metall Raua tihedus 7874 kg/m3 Sulamistemperatuur 1538°C Plastiline Hea soojus ja elektrijuht Magnetiseeritav Kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel Looduses leiduvad rauamaagid Hematiit ehk punane rauamaak Fe2O3 Magnetiit ehk must rauamaak Fe3O4 Püriit FeS2 Pruun rauamaak Fe2O3 * m H2O raudpagu ehk sideriit FeCO2 tähtsaimad rauasulamid Teras süsinikku (kuni 2%) Malm süsinikku (2%5%) Malm Eristatakse valu ja töötlusmalmi. Valumalm on hästi valatav, temast valetakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid, pliidiraudu Tööstusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul, mida nimetatakse ka valgeks malmiks. Teras Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse
Kivisid kasutati küttekollete ehitamiseks, puitu aga eluasemete ehitamiseks. Savi hakati kasutama kivide sidumiseks. Edasi võeti kasutusele metallid vask ja tina, millede kokku sulatamisel saadi komponentidest tugevam sulam pronks. Seda kasutati mitmesuguste töö- ja sõjariistade valmistamiseks. Oskusega saada kõrgemaid temperatuure, kaasnes raua kasutusele võtmine umbes 3000 aastat tagasi. Rauda esineb looduses ainult mitmesuguste maakidena: magnetiit, punane rauamaak, pruun rauamaak, raudpagu. Eestis esineb neid soo- ja järvemaakidena. Võrusoo maagi näidist näeb loengul. Teadaolevalt on Eestis rauda sulatatud Harju maakonnas Jüril. Kuid rauamaaki esineb palju ka Alutagusel. Raud koos paljude lisanditega, sisuliselt malm, oli esialgu habras ja neist valmistatud riistad võisid kergesti murduda. Seega käsitlevadki sellised õppeained nagu konstruktsioonimaterjalid, metallide tehnoloogia kui ka
Savi hakati kasutama kivide sidumiseks. Edasi võeti kasutusele metallid vask ja tina, millede kokku sulatamisel saadi komponentidest tugevam sulam pronks. Seda kasutati mitmesuguste töö- ja sõjariistade valmistamiseks. Oskusega saada kõrgemaid temperatuure, kaasnes raua kasutusele võtmine ― umbes 3000 aastat tagasi. Rauda esineb looduses ainult mitmesuguste maakidena: magnetiit, punane rauamaak, pruun rauamaak, raudpagu. Eestis esineb neid soo- ja järvemaakidena. Võrusoo maagi näidist näeb loengul. Teadaolevalt on Eestis rauda sulatatud Harju maakonnas Jüril. Kuid rauamaaki esineb palju ka Alutagusel. Raud koos paljude lisanditega, sisuliselt malm, oli esialgu habras ja neist valmistatud riistad võisid kergesti murduda. Seega käsitlevadki sellised õppeained nagu konstruktsioonimaterjalid, metallide tehnoloogia kui ka
annaabi.ee 
