kuhjatud vall - ja lõpuks - meteoriidi langemisarm. Reinwald tõestas Kaali kraatrite meteoriitse tekke 1937. aastal, leides väikekraatritest 2 ja 5 kolmkümmend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit esindab kõige levinumat raudmeteoriidi tüüpi - jämedastruktuurilist oktaedriiti, milles on Fe 91,5% ja Ni 8,3%, lisandina veel koobaltit, germaaniumi ja iriidiumi. Meteoriidi lihvitud lõikepinnal on nähtav tüüpiline Widmanstätteni struktuur ja ta sisaldab raudmeteoriitidele omaseid mineraale nagu sreibersiiti, kamasiiti ja taeniiti. Uuringuandmed Kaali kraatrite tekkeaja kohta on siiani intrigeerivalt vastuolulised. On ainult selge, et kraatrid tekkisid peale mere taganemist Saaremaa antud piirkonnast: neis ei ole meresetteid. Väikekraatrite põhjasetetest leitud maismaatigude subfossiilid viitavad ümbruskonnale kui võsastunud merelähedasele piirkonnale. Kaali järve põhjasetetes leitud taimede õietolm pärined aegadest ligikaudu
mitte. Akondriitideks neid jämedateralisi kivimimeteoriite, millel kondiitrid puuduvad. Need on tardunud silikaatsest sulamis, mis tähendab, et nad on magmalise tekkega. 5 Pilt 1. Meteoriit. Raudmeteoriitide keemiline koostis sisaldab peamiselt rauda(79-94%). ja niklit(5- 9%). Nendes leitakse kahte tähtsat nikkelraua sulamit. Vastavalt kamasiiti, mis on raudmeteoriitidele iseloomulik nikkel-raua sulam, milles on kuni 7,5% niklit. Veel esineb kivimites süsiniku, vaske, fosforit, väävlit ja koobaltit. Galliumi, germaaniumi, osmiuimi ja iriidiumi alusel eristatakse raudmeteoriitide hulgas mitut keemilist gruppi, mida märgitakse rooma numbritega I, II, III, IV. Struktuuri järgi jaotatakse nad aga kolme suuremasse rühma: heksaeedrid, milles on vähem kui 6% niklit, oktaeedrid, milles nikli sisaldus on7-13% ja ataksiidid