väga suurtes kogustes energiat. Keskmine energiatarve 1 kg alumiiniumi tootmiseks on 15 kilovatt-tundi. Hall-Heroult meetodil on võimalik toota 99% sisaldusega alumiiniumi. Edasi saab alumiiniumi puhastada Hoope protsessi käigus, kus elektrolüüsitakse sulanud alumiiniumi naatriumi, baariumi ja fluoriidi elektrolüütidega. Tulemuseks on 99,99% puhas alumiinium. [1] Alumiiniumi kasutamine Alumiinium on maailmas enim kasutatud mitte-raudmetall. Aastal 2005. oli alumiiniumi kogutoodang 31,9 miljonit tonni. See ületab kõikide metallide toodangu peale raua, mida toodeti 837,5 miljonit tonni. [1] Alumiiniumil on palju eeliseid, mis teevad temast kasuliku materjali: kergus, vastupidavus õhuhapniku ning vee suhtes, hea elektri- ning soojusjuhtivus ja nii edasi. Suurt rolli mängib ka tema odavus võrreldes mõne teise materjaliga. Samas on alumiiniumil ka puudusi: pehmus,
4Fe + 2O2 = Fe3O4 Raua üheks omaduseks on roostetamine. Roostetamisel raud oksüdeerub, moodustades põhisaadusena raud(III)oksiidi Fe2O3 Täpsem rooste koostis valem Fe2O3.nH2O Raud reageerib lahjendatud hapetega: Fe + 2HCl = FeCl2 + H2 6 1.3. Alumiinium 1.3.1. Alumiiniumi kasutusalad Alumiinium on maailmas enim kasutatud mitte-raudmetall. 2005.aastal oli alumiiniumi kogutoodang 31,9 miljoit tonni. Alumiiniumit kasutatakse peaaegu alati sulamina, kuna see parandab tunduvalt mehaanilisi omadusi. Transport (autod, lennukid, veoautod, rongivagunid, laevad, jalgrattad jne) Ehitus (aknad, uksed, kerkonstruktsioonid) Tarbeesemed ( köögitarbed, sportivahendid jne) Tänavavalgustid, laevamastid Koduelektroonika korpused Elektriliinid