Referaat - Landeswehr'i sõda
territooriumil kiiresti edasi.
Jaanuaris 1919 langesid Nõukogude vägede kätte Riia ja Jelgava. Läti ajutine
valitsus eesotsas peaminister Karlis Ulmanisega oli sunnitud siirduma
Liepajasse. Compiegne'I vaherahu, millega lõppes Esimene maailmasõda üheks
tingimuseks Saksamaale oli Baltikumi kaitsmine seni, kuni kohalikud rahvad
organiseeruvad. Seda ning Läti ajutise valitsusega sõlmitud leppeid kasutades
alustas Saksa väejuhatus tegutsemist ning tugevdas Raudbrigaadi. Veebruaris
1919 saabus Liepjasse kindral krahv Rüdiger vond der Goltz, kes varem oli
Saksa vägesid juhtinud Soomes. Temast sai kõikide Kuramaal asunud vägede,
kaasaarvatud Landeswehr'i ülemjuhataja, kes küll formaalselt pidi abistama Läti
ajutist valitsust, kuid kes reaalselt asus ellu viima Balti hertsogiriigi sälitamise
ideed ning unistas Vene enamlusele surmahoobi andmisest. Märtsiks 1919
koondas Goltz Lätis relvile 13500 meest, kellest 5000 kuulus 1. kaardiväe