Rauaühendid Edasi vaatame mõningaid tähtsamaid rauasoolasid. Raud(II)sulfaat-7-vesi - FeSO4 · 7H2O, mis on tuntud ka rauavitrioli nime all. Kristalliline raudsulfaat on helerohelise värvusega suhteliselt püsiv ühend. Vaid vesilahuses oksüdeerub aeglaselt õhuhapniku toimel.Teda saadakse enamasti raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega. Kirjuta võrrand ...................................................................................................................... Antud soola kasutatakse põllumajanduses taimekahjurite ning seenhaiguste tõrjeks, puidu
Eelmise sajandi kahekümnendate aastate teises poolel hakati Eestis Põhjamaade eeskujul aktiivselt propageerima katuste värvimist. Ilmus mitmeid sellekohaseid arikleid ja juhendeid. Alljärgnevas on tehtud kokkuvõte punase muldvärvi valmistamisest ja sellega laastukatuse värvimisest 1928a. ilmunud ajakirja ,,Uus Talu" arikli põhjal. Õige vastupidava ja ilusa värvi pidi saama järgmise retsepti järgi. Panna katel 50 liitri veega tulele, sulatada seal 2 kg rauavitrioli, lisada 2kg rukkijahu (võimalikult peenike püül, jämedama jahuga valmistatud värv pidi talvel katuselt koos lumega maha tulema) ja segada pidevalt. Keeta seda segu umbes 15 minutit, lisada 8 kg punast värvi mulda ja keeta veel umbes pool tundi. Sama ajakirja teistes artiklites on aga väidetud, et sellist värvi pidi keetma ikka 3-4 tundi ja jälgima, et tekiks korralik liimine segu. Seejärel ongi värv valmis. Värvi sai tarvitada pärast maha jahtumist.
milleks on soovitav kasutada emailnõusid (Alumiiniumnõud ei sobi, sest peitsainega koos värvides tekib neis keemiline reaktsioon, mille tõttu värvitoon muutub.) Seejärel keedetakse taimi veel kord 1-2 liitris vees 15-20 minutit ning vedelik kurnatakse eelmise lahuse juurde, milles materjali värvitakse. Värvaine kinnitamiseks - peitsimiseks - kasutatakse maarjajääd (materjali hulgast 4%), vasevitrioli 1%, rauavitrioli 0,5% ja kroomi 1%. Maal on võimalik peitsimiseks kasutada ka loomulikku sipelghapet. Kõige heledamad ja puhtamad värvitoonid saadakse maarjajääga peitsimisel, kraam annab punakad värvitoonid, vasevitrioliga ja rauavitrioliga peitsides saadakse kõige tumedamad ja tuhmimad toonid. Peitsimiseks kasutatakse kolme moodust: eelpeitsimist, koospeitsimist ja järelpeitsimist. Eelpeitsimine. Materjali keedetakse enne värvimist peitsimislahuses 15-20 minutit.
näeme teda vanadel dokumentidel. Raua enneaegse oksüdeerumise vältimiseks lisati tinti mitmesuguseid orgaanilisi ja anorgaanilisi happeid - granaatõunamahla, äädikhapet, sidrunimahla, uriini, sappi, väävelhapet ja soolhapet. Liimainetena kasutati kummiaraabikut ja liimvaiku. Värvaine sidumiseks alusmaterjali külge ei ole liimaine vajalik, seda lisati, et tõsta tindi tihedust ja takistada tindiosakeste sadenemist. Keskaegne raudgallustindi retsept: 1 osa kummiaraabikut 2 osa rauavitrioli 3 osa galluspähkleid 30 osa vett Süsinik- ja raudgallustinte (4.-20.saj.) kasutati koos 7. - 8. sajandini, seejärel hakati eelistama viimaseid Aniliintindid 19. sajandi teisel poolel hakati looduslikke värvaineid üha rohkem asendama sünteetilistega. Need olid odavad, heade värvimisomadustega ning väga erinevates värvitoonides. Aniliinil pôhinevate sünteetiliste värvainete baasil on võimalik valmistada ka tinte. Aniliintindid võeti laialdaselt kasutusele 20. sajandi alguses
annaabi.ee 
