Y - kompleksne kogujuhtivus 2. Reaktiivtakistus X = XL - XC = L - 1/C Reaktiivjuhtivus B = BL - BC = 1/L' - C' L, L' - jrjestik ja risti induktiivne komponent C, C' - jrjestik ja risti mahtuvuslik komponent = 2 - voolu nurksagedus. Trafode aseskeemi parameetrid leitakse nende nimiandmete jrgi indeks 1 - trafo primaarpool X= B= ul - lhise suhteline pinge itj - thijooksu suhteline vool P l - vaseskaod P - rauaskaod tj Indeks 1 thendab trafo primaarpoolt Kaabel- ja huliinide puhul - liini eritakistus R0 - takistus pikkushiku kohta igeks arvutamiseks tuleb need suurused mrata iges treziimis, temperatuuril 50 - 800C. X = X0 l X0 = ,kus -juhtide vahekauguste geomeetriline keskmine. r - faasi juhi raadius X0 keskmisi vrtusi vib leida tabelist Reaktiivne juhtivus omab mahtuvuslikku iseloomu Bc = Bc0l = C0l Bc0 - mahtuvuslik juhtivus pikkushiku kohta
arv; U_1 ja U_2 primaarpinge ja sekundaarpinge; I_1 ja I_2 primaarvool ja sekundaarvool. Ideaalne trafo kus P1 trafosse siseneva võimsuse hetkväärtus, P2 trafoga muundatud võimsuse hetkväärtus. Reaalse trafo energiakaod ja kasutegur Reaalses trafos tekivad võimsuskaod mähistes ja südamikus. Mähistes tekivad vaseskaod ja südamikus rauaskaod. Kaovõimsusest tingitud kaoenergia muundub trafos soojuseks. Vaseskao võimsust väljendab valem kus I1 ja I2 voolud primaar ja sekundaarmähises, r1 ja r2 nende mähiste aktiivtakistused. Trafo kasutegur: kus primaaraarvõimsus; sekundaarvõimsus;
õN, °C 55 40 mN, °C 23 38 Seega on mõlema jahutussüsteemi puhul trafo kõige kuumema punkti nimitemperatuur N = +98 °C (vt. valem (3.1)). Trafo püsitemperatuuri arvutamiseks koormusel S SN võime lähtuda suhtelisest koormusest K = S SN . (3.2) Trafo kuumenemist põhjustavad vases- ja rauaskaod. Kuna nendest kaokomponentidest on koormusest sõltuvad praktiliselt ainult vaseskaod (sõltuvad koormuse ruudust), siis võime kirjutada P = Pv + Pr = Pr (1 + b K 2) , (3.3) kus b = Pv / Pr . Nimikoormusel K = 1 valem (3.3) lihtsustub ja nimikoormusele vastavad kaod Pn avalduvad seosest Pn = Pr (1 + b) . Kaod suhtelistes ühikutes on seega P 1 + b K2 P= =
Reeglina näidatakse tehniliste andmete lehel raskelülitusele vastavad andmed. Seevastu kergelülituse puhul tuleb kasutada graafikuid, et leida lülituskaod vastavate talitlustingimuste korral. Sõltuvalt ahelast võib lülitamine resonantsi olemasolul vähendada kadusid pooljuhtseadistes kuni nullini. Jõupooljuhtmuundurite mittesiinuseline väljundpinge põhjustab eriti suuri võimsuskadusid elektrimootorites. Sagedusest sõltuvad võimsuskaod mootoris, nagu rauaskaod, suurenevad sageli lülitustalitluse vältel. Erinevad tootjad annavad mootorite tehniliste andmete lehtedel erineva suurusega varutegureid, kuid harilikult võimaldab mootor talitlust nimitöötemperatuuril 74 80...90 % nimivõimsuse puhul. Halbade jahutustingimuste tõttu peab madalate kiiruste korral olema mootori võimsusvaru eriti suur. Soojuslik mudel. Transistori temperatuuri alandamiseks tuleb kaovõimsus hajutada.
annaabi.ee 
