3. tavatingimustes passiivne 4. reageerib metallioksiidides 5. kõrgel temperatuuril lagunevad vesiniku molekulid aatomiteks 6. kergelt süttiv 4 VESINIKU AVASTUS On arvatud, et vesinikku tundis juba Paracelsus, kuid see on vaieldav... Arvatavasti esimesena sai vesinikku Robert Boyle, kes 1671 kirjeldas rauapulbri toimel lahjendatud väävelhappele saadud "kergesti põlevat auru"... Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on
sideme[33]. Molekulaarses vesinikus H2 on vesinikuaatomid seotud ühe -sidemega[34]. Vesinikside Vesinikside on omane ainult vesinikuühenditele. Väga polaarsete molekulide (nagu HF ja H2O) vahel on vesiniksidemed[35]. Saamine Vesinikku saadakse divesinikuna põhiliselt veest, samuti süsivesinikest. Ajalugu Paracelsus On arvatud, et vesinikku tundis juba Paracelsus, kuid see on vaieldav.[36] Boyle Arvatavasti esimesena sai vesinikku Robert Boyle, kes 1671 kirjeldas rauapulbri toimel lahjendatud väävelhappele saadud "kergesti põlevat auru".[37] Cavendish Henry Cavendish Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult[38]. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on
Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga. Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. Raua sulamistemperatuur on 1539 kraadi Celsiuses. Tihedus on 7874 kg/m3. 1.2.3. Keemilised omadused Rauapulbri põlemisel võib tekkida nii raud(II)oksiidi-FeO, kui ka raud(III)oksiidi- Fe2O3: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2Fe + O2 = 2FeO Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe 3O4. Seda nimetatakse rauatagiks. Fe3O4 kiht on küllalt tihe ja kaitseb rauda roostetamise eest. 4Fe + 2O2 = Fe3O4 Raua üheks omaduseks on roostetamine. Roostetamisel raud oksüdeerub, moodustades põhisaadusena raud(III)oksiidi Fe2O3 Täpsem rooste koostis valem Fe2O3.nH2O
sisaldusega kehas) kasutatakse deuteeriumi meditsiinis ainevahetuse jälgimiseks. Triitium on ohtlik oma radioaktiivsuse tõttu. Väikese energia (maksimaalselt 18 keV) tõttu ei läbi 3H beetakiirgus nahka, aga ühendites omastatuna on triitium ohtlik. 10 2.6 Ajalugu Paracelsus On arvatud, et vesinikku tundis juba Paracelsus, kuid see on vaieldav. Boyle Arvatavasti esimesena sai vesinikku Robert Boyle, kes 1671. aastal kirjeldas rauapulbri toimel lahjendatud väävelhappele saadud "kergesti põlevat auru". Cavendish Vesiniku avastajaks (1766. aastal) loetakse inglise füüsikut ja keemikut Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe)
F F+ Väga tuleohtlik Eriti tuleohtlik 1.7 Füüsikalised ja keemilised nähtused. Füüsikalised nähtused Ainetega toimuvad soojenemisel palju erinevad nähtusi. Külmikust toodud jää tükk sulab, vesi ja lumi auruvad, andes sellega veeauru. Aga kõikides nende protsessides jääb keemiline koostis ikka samaks. Sama moodi on ka siis kui hommikul purustame kohviube, saame kohvipulbri. Raua viilimisel saame peene rauapulbri. Klaastoru soojendamisel klaas sulab ja seda saab painutada. Ja hiljem kui see jahtub on klaasil uus kuju. Füüsikalisteks nähtusteks nimetatakse neid protsesse kus muutub aine olek ja kuju, aine koostis jääb samaks. Füüsikalisel nähtustel ei muutu aine koostis. Keemilised nähtused 7 Keemiliseks nähtuseks nimetatakse protsessi, kus muutub aine koostis, tekib uus aine. Näited.
annaabi.ee 
