ETAPID JA PAIGUTAMISE PÕHIMÕTTED: · Kaevandamine ja rikastamine(-aheraine erldamine) tooraine juures ja tänapäeval põhiliselt arengumaades. · Sulatamine selleks on palju vaja elektrienergiat, sellepärast asub energiaallika juures.Hea, kui see on odav · Sulamite tootmine/valmistamine(Kas energiaallika juures , tarbija juures, toimub arenenud riikides ja sageli ka sadamalinnades) · Valtsimine, stantsimine - /valmistööd, toimub arenenud riikides. RAUAMAAGI SUURIMAD TOOTJAD: · Hiina(kasutab ise) · Brasiilia(ekspordib) · Austraalia(ekspordib) TERASETOOTJAD: · Hiina · Jaapan · USA HIND SÕLTUB: · Leikoha sügavus · Raua sisaldus maagis · Tarbija lähedus
Rootsi Loodusvarad ja energiamajandus Rootsi on Põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Seda eriti just puidu, rauamaagi ja hüdroenergia kujul. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus, moodustades mõne protsendi kogu maailma toodangust. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Mäetööstus on mänginud Rootsi ajaloos sajandeid olulist rolli. Nendest võib välja tuua hiilgeaegadel tegutsenud Sama hõbedakaevanduse ja Faluni vasekaevanduse. Rauamaagi kaevandamine on siiani oluline. Tänane Rootsi mäetööstus on peamiselt koondunud Põhja-Rootsi.
METALLURGIA 1. Metallide saamiseks on kaks võimalust: a)Korrodeerumine (metallid oksüdeeruvad) b) Metallimaagi redutseerimine kõrgel temperatuuril (elektrometallurgia?) 2. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? Vanametalli tähtsuse tõus eriti mustas metallurgias (väheneb rauaMAAGI vajadus ehk tooraine vajadus väheneb). Keemiatööstuse areng alternatiivmaterjalid metallide asendamiseks (kunstmaterjalid, mis on isegi paremate tarbimisomadustega) 3. Kuhu (A; B; C või D) oleks tõenäoliselt 19. sajandil tekkinud rauasulatusettevõte? Põhjenda selle koha valikut kolme argumendiga. Tõenäoliselt tekkis see ettevõtte punkti C 1) see on kõige lähemal rauamaagi leiukohale
Raud, Fe • Inglise keeles on Iron, saksa keeles on Einsen, vene keeles on Железо, ladina keeles on Ferrum. • Raua sisaldus maakoores on 6,20% • Raud esineb looduses: • Rauamaagina • Magmakivimites • Meteoriitides • Maa tuumas • Rauamaagi värvus on hõbevalge • Rauamaagi olek on tahke • Rauamaagi sulamistemperatuur on 1 538°C • Rauamaagi keemistemperatuur on 2 862°C • Rauamaagi tihedus on 7,87 g/cm3 • Rauamaaki kasutatakse meditsiiniks ja ehitusmaterjaliks • Huvitav fakt raua kohta: • Raud on kõige levinum element maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teasel kohal • Ning raud on magnetiseeritav
Raud(hõbevalge, keskmise kõvadusega, plastiline, magnetiseeritav), alumiinium(hõbevalge,saadakse boksiidist,sulamistemperatuur 660kraadi), vask(punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav,hea soojus- ja elektrijuht), kuld(väärismetall, väheaktiivne metall, normaaltingimustes pehme kollane metall), hõbe(väärismetall, tavatingimustes suhteliselt pehme, peegeldab hästi valgust, hõbevalge värvusega, plasiline) 11. Nimeta rauamaagi ja boksiidi leiukohad. Rauamaagi: hiina, brasiilia, austraalia, SRÜ, india Boksiidi: austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina. 12. Iseloomusta rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid vanasti ja tänapäeval. Vanasti: rauamaagi või söe leiukohtadesse. Tänapäeval: odava elekri piirkondadesse ja sadamalinnadesse 13. Iseloomusta alumiiniumitööstuse ettevõete paigutust mõjutavaid tegureid.
Rauamaagiks nimetatakse ka rauda sisaldavat kivimkeha (kaevandamine ei ole majanduslikult tasuv). Eestis leidub rauamaaki Ida-Virumaal. Kõige rohkem leidub rauamaaki Hiinas (23.35%), Austraalias (18.34%) ja Brasiilias (18.34%). Raua tootmine Rauda toodetakse rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetatakse kõrgahjudeks. Kõrgahjus toimub raudoksiidi redutseerimine süsinikoksiidi abil. Kõrgahju põhikamber täidetakse kindla koguse rauamaagi, koksi ja lubjakiviga. Kõrgahju põhjast puhutakse sisse kuum õhk. Kuum õhk süütab koksi ja tekib süsinikmonooksiid. Põlev koks kuumutab ahju põhjas oleva sisu enam kui 1600º C. Sellel temperatuuril reageerib raudoksiidis seotud hapnik süsinikmonooksiidiga, vabastades rauamaagist rauda. Vedel raud valgub ahju põhja ja lastakse välja iga kolme või nelja tunni järel. Lubjakivi reageerib rauamaagis olevate lisanditega ja tulemusena tekib räbu
RAUD-(Üldine keemia.H.Karik) 1.Leidumine looduses. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides.Maakoores leidub rauda ainult ühudnditena.Rauaühendeid,mida kasutatakse raua tootmiseks,nimetatakse rauamaakideks.Tähtsamad neist on järgmised. Magnetiit ehk magnetrauamaak(Fe3O4) on must kristalane magnetiline ühend.Rikkalikud magnetiitilademed esinevad Kurski oblastis.Punased ja pruunid rauamaagi põhikomponendiks on raud(III)-oksiid ehk sideriit(FeCo3) on hallia värvusega maak.Rauamaakide töötlemisel saadakse malmi,see on rauasulam milles on üle 2% süsiniku ning lisandina väävlit,räni,fosforit jt. elemente. 2.Füüsikalised omadused. Raud on läikiv hallikasvalge metall,tihedusega 7,86*10 3 kg/m3 ja sulamistemperatuuriga 1540 C.Raud on plastiline,mis võimaldab teda valtsida ja sepistada.Raud tõmbub mgneti külge. 3.Keemilised omadused
Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72% ni. Eestis leidub seda Jõhvi lähedal. Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett. Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on väike ja rauda sellest ei toodeta. Küll on ta tuntud tänu oma kollasele värvile kollase rauaookrina ja kasutatakse maalrivärvide tootmiseks. Tuntud on rauapagu ehk sideriit (FeCO3), mis on helehalli kuni kollase värvusega maak, tema rauasisaldus on 30 - 40%. Püriiti (FeS) rauatootmisel ei kasutata, sest
o Lõuna Korea valitus on oluliselt aidanud tõsta oma ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturul o EL komisjon püüab raamprogrammide abil siinset kõrgtehnoloogiatööstust arendada o Valitsus investeerib tootearendusse tarbeelektroonikas 5. Iseloomusta metallide tootmist kaevandamisest viimistluseni! o Kaevandamine o Maakide rikastamine o Sulatamine o Sulamite valmistamine o Valmis toote viimistlemine 6. Nimeta suurimaid rauamaagi leiukohad ja terasetootja riike! o Terasetootjad: Jaapan, Venemaa, Saksamaa o Rauamaagi leiukohad: Hiina, Brasiilia, Austraalia 7. Nimeta alumiiniumitootmist mõjutavaid tegureid! o Odav energia o Odav tööjõud 8. Selgita muutusi alumiiniumitootmisettevõtete paigutuses! o Vanasti rauamaagi ja söe leiukohtadesse o Nüüd odava energia piirkondadesse, sadamalinnadesse, gaasijuhtmee piirkonda 9
Raua massisisaldus maakoores on 6%. Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus mittepõlevate maavarade tootmiseks Lebedinski karjäär . Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril, mille varusid on hinnatud 800 miljardile tonnile maagile, mis sisaldab 230 miljardit tonni puhast rauda. Raud on ka kosmoses levinud element. Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama
o Rauatoodang moodustab 90% kõigi metallide aastasest toodangust. o Levikult maakoores on raud üldjärjestuses neljas element. o Tuuma koostises on kõige rohkem rauda. o Looduses esineb raud pealmiselt ühenditena, kuid vähesel määral võib teda leida ka ehedana. o Lisandina on rauda kõikjal liiva koostises, savides, kivimites, looduslikus vees ja mujal. o Tähtsamad rauamaagid sisaldavad rauda oksiididena. o Pruuni ja punase rauamaagi põhikoostisaineks on raud(III) oksiid Fe2O3. o Mustas rauamaagis ehk magnetiidis aga Fe3O4. o Magnetiidi nimetus tuleb tema magnetilistest omadustest. o Varem oodeti Eesti rauda soorauamaagist (sisaldab rauda pealmiselt hüdroksiidina). o Rauda leidub ka vere punalibledes. o Raud kuulub siirdemetallide hulka. o Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka. o Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav. Raua füüsikalised omadused:
*3. Autotööstuses on viimasel ajal toimunud palju ühinemist. Mis on selle põhjuseks? Toodang on kasvanud, arendatakse välja uusi mudeleid nii kiiresti, et väikestel ettevõtetel ei ole mõtet konkureerida ja nad ühinevad. 4. Too näiteid autostumise mõjust keskkonnale. Autod on suurimad keskkonnareostajad (heitgaasid), autoavariides hukkub kõige rohkem inimesi, autoteed võtavad enda alla põllu- ja metsamaad, valmistamisel (rauamaagi kaveandamiselt) reostatakse põhjavett ja vähenevad veevarud. *5. Nim. Kõrgtehnoloogilisi tootmisharusid ja too näiteid nende toodetest. · Sõjandus lennukid · Ravimi- ja biomeditsiin ravimid · Mikroelektroonika · Geenitehnoloogia põllumajanduses 6. Miks kasvab kõrgtehnoloogiliste tööstusharude osatähtsus praegu nii kiiresti? Valdkonnad on tihedalt seotud riigikaitsega, neid aitavad rahastada valitsused, seetõttu arenevad nad
· Kaevandati hoogsalt rauamaaki ja kivisüsi. · Kaevanduste juurde tekkisid suured tööstuskeskused. · Suurtööstuse arendamine ongi teisisõnu INDUSTRIALISEERIMINE suurtööstust saavutustele ühiskond aga INDUSTRIAALÜHISKOND . Tööstus kujunes tähtsaimaks majandusharuks, mis kiirendas ka teiste majandusharude arengut ning tõi endaga kaasa elatustaseme tõusu ühiskonnas. Tööstusharudest tõusis omakorda esile rasketööstus, mis oli seotud eelkõige rauamaagi ja kivisöe tootmisega. Suurtes rauamaagi ja söekaevanduste piirkondadest said tähtsad tööstuskeskused. Rasketööstuse kõrval arenes ka kiiresti kergetööstus, mis varustas inimesi nende igapäevaelus vajalike tarbekaupadega. Industrialiseerimine tõi omakorda kaasa põhjalikud muudatused mitte ainult tootmises, vaid ka teistes ühiskonnaelu sfäärides - põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis. TRANSPORDI ARENG
oluline 3. Autotööstuses on viimasel ajal toimunud palju ühinemist. Mis on selle põhjuseks? Toodang on kasvanud, arendatakse välja uusi mudeleid nii kiiresti, et väikestel ettevõtetel ei ole mõtet konkureerida ja nad ühinevad. Too näiteid autostumise mõjust keskkonnale. Autod on suurimad keskkonnareostajad (heitgaasid), autoavariides hukkub kõige rohkem inimesi, autoteed võtavad enda alla põllu- ja metsamaad, valmistamisel (rauamaagi kaevandamiselt) reostatakse põhjavett ja vähenevad veevarud. 4. Millised tegurid mõjutavad kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust? · Kõrgtehnoloogilises tootmises on kõige olulisem uurimis- ja arendustöö, see tähendab suurt sõltuvust inimressursist, seega paigutuvad need üksused tavaliselt hea mainega teadusülikoolide või uurimisasutuste lähedusse. · Hea transpordigeograafiline asend · Kauni loodusega suurlinnade lähedus
kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide (hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4) metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud (25 miljardit tonni 32-37% rauasisaldusega maak, enam kui 30 miljardit tonni 52-66% rauasisaldusega maaki) asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus mittepõlevate maavarade tootmiseks Lebedinski karjäär . Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril, mille varusid on hinnatud 800 miljardile tonnile maagile, mis sisaldab 230 miljardit tonni puhast rauda. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamadMerkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda
0 1850 1860 1870 1880 1890 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 63. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis/ammutamis- ja töötlemispiirkondi; (teadmised, kaart pähe!) · Jaapani oma naftavarud on praktiliselt ammendunud, kuid naftatöötlemise mahult kuulub ta maailma riikide hulgas esiritta. Millega seda põhjendada? · Märkige kaardile peamised nafta ja kivisöe / rauamaagi ja boksiidi leiukohad. 64. oskab etteantud infoallikate abil iseloomustada ja analüüsida riigi energiaressursse ja nende kasutamist; (kaardi, diagrammide, graafikute lugemine ja analüüsioskus) VT 2003. aasta Prantsusmaa energeetikaküsimus! TÖÖSTUS 65. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi; (teadmised, kaart pähe! Kui tuleb kaardile ise märkida kaevandajaid-riike, siis peaks leppemärk ka leiupiirkonda sattuma! )
Tõnn-Pärnu-ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Peko- Viljasalves seisev haldjas setudel Taara-Eestlaste jumal, eelkõige saarlaste Uku-eestlaste jumal Hiltinus-munk, kes saadeti eestlasi ristiusustama, kuid taei saanud sellega hakkama Fulco-Eestimaa piiskop, prantsusmaaltpärit munk, nicolaus-eestlasest munk, määratud Fulcot abistama Aastaarvud 1967- avastati Pulli Kunda kultuur- mesoliitikum Keraamika kasutuselevõtt- 5000 eKrt Kammkeraamika-4000 eKr rauamaagi kasutuselevõtt-500 Ingvari rüüsteretk-600 kolme venna kutsumine- vana-vene riigi algus-882 tartu rajamine-1030 Sigtuna rüüstamine-1187 sõjakäik pihkva vastu-1177 venelaste vasturetk-1190 otepää ja tartu vallutamine-1191/92 Kaali meteoriit-1700-1500eKr Hiltinus eestis-1070 Fulco piiskop-1167 Fulco eesti külastus-1170 Pikemad teemad Muinasmaakonnad · Virumaa · Rävala · Järvamaa · Harjumaa · Läänemaa · Saaremaa · Ugandi · Sakala Muinasusk
kulumiskindluse tõstmiseks Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli) kasutamine Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks ( 40-55%) ja vaeseks ( 20-40 %) Must metallurgia Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa Peamised terasetootjad on Põhja riigid( 60%) Varud maailmas Metallurgia keskkonnaprobleemid Tekib palju aherainet, väga energiamahukad töötstusharud Maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda,
metsamajanduses. Suurte metsa-alade tõttu on metsamajandus oluline majandusharu. Toorainega varustatakse ka kohalikku puidutööstust ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse. Jahimajandus ja kalandus on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule. Mäetööstus Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks plii kaevandamine Bad Bleibergis on lõpetatud. Suletud on ka suurem osa rauamaagi- ja pruunsöekaevandusi. Olulised on veel soola, rauamaagi, magnesiidi ja volframimaagi kaevandamine ning nafta ja maagaas. Pruunsöekaevandusi on jäänud ainult üks. Mäetööstuses on hõivatud umbes 5000 töötajat, kellest enamik töötab kivimurdudes ning kruusa- ja liivakarjäärides. 4 Maa ja rahvas Asukohast tingitult on maa juba ammustest aegadest peale olnud Euroopa majandus- ja kultuuripiirkondi ühendavate suurte liikumisteede sõlmpunkt
Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumis Maale langenud meteoriides ja ka mõningates magmakivimeis .Maa tuum, koosneb metallilisest rauast .Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esmalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. Rauaühendeid,mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel,nimetatakse rauamaakideks .Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale ,mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Sellised jääkaineid nimetatakse aheraiaineteks. Rauasulamid Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsiniku ,nimetatakse teraseks,kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmi veel lisandina väävel, räni, fosfor, mangaan jt elemente. Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit, molübdeeni,
H := 1 10 m vagonettide tõusukõrgus z1 := 4 vagoneti rataste arv Gv := 420kg vagoneti mass a := 100m vagonettide intervall t c := 18hr vagonettide tööaeg ööpäevas L := 6000m trossitee pikkus ton := 2.5 rauamaagi puistemass (1) 3 m Arvutus Trossitee keskmin e tõus H := = 0.167 L sin( ) = 0.166 = 9.55 deg Trossitee pik kus horis ontaaltasapinnas Lh := L cos( ) = 5917 m kg Q = 50 trossitee tootlikkus Vagoneti kandevõime s
kättesaadav kunstlik jõuallikas, mis oli ühtaegu odav ja efektiivne. 2 TOORAINED Tööstusliku pöörde tulemusel hakkas vaja minema rauda masinate valmistamiseks, sütt aurumasinates põletamiseks ja raha nende mõlema eest maksmiseks. 1750 aastaks olid Inglismaal need kõik olemas ja sellest sai esimene tööstusriik. Rauatööstus hakkas kiiresti arenema pärast 1709. aastat, mil Abraham Darby esimest korda kasutas rauamaagi sulatamiseks koksi. See oli odavam ja efektiivsem kui vana meetod, kus kasutati puusütt. Rajati uusi söekaevandusi, et hankida sütt ja koksi. KANALID JA RAUDTEED Uute tööstuslike toodete toimetamiseks tarbijateni oli tarvis transpordisüsteemi. Aastail 1750-1830 kaevati kanaleid, mis ühendasid omavahel tähtsamaid jõgesid ja linnu. Enamik maanteid oli kehvad, kuid 1804. aastal ehitas Richard Trevithick maailma esimese auruveduri. 1830. aastateks oli Inglismaal
[viide?] Suurte metsade tõttu on metsamajandus oluline majandusharu. Toorainega varustatakse kohalikku puidutööstust ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse. Jahimajandus ja kalandus on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule. [redigeeri] Mäetööstus Erzberg Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks plii kaevandamine Bad Bleibergis on lõpetatud. Suletud on ka suurem osa rauamaagi- ja pruunsöekaevandusi. Olulised on veel soola, rauamaagi (koos raudläigiga 2 091 995 tonni, peaaegu kõik Erzbergilt), magnesiidi (769 188 tonni) ja volframimaagi (400 000 tonni) kaevandamine ning nafta (856 270 tonni) ja maagaasi (1,76 miljardit kuupmeetrit). Suurim soolatootja Salinen Austria tootis 2006. aastal 764 189 tonni keedusoola ja 1336 tonni kivisoola. Pruunsöekaevandusi on jäänud ainult üks (7854 tonni 2006, 3,7 miljonit tonni 1970).
Elektromagnetiline induktsioon- on nähtus, mis seisneb et magnetvälja abil on võimalik saada elektrivool. Pöördnähtus elektrivoolu magnetilisel toimel. Trafo koosneb 2- st traatpoolist, millel on lüliline raudsüdamik. Trafot saab kasutada vahelduva pinge tõstmiseks või alandamiseks. Maa- hiiglaslik magnet. Maa magnetiline lõunapoolus asub tema geograafilisile põhja- pooluse lähedal. Magnetiline anomaalia on koht maakeral, kus kompass näitab valesti. Need on põhjustatud rauamaagi lademetest ja protsessidest maavahevöös. Maa magnetväli vahetab aja jooksul oma poolused. Kaasajal maa magnetväli nõrgeneb. Kuidas tekivad virmalised? - päike kiirgab lisaks valgusele ka laetud osakesi, seda osakeste voolu nim päikese tuuleks. Kui laetud osakesed satuvad maa lähedusse siis jäävad nad maa magnetvälja lõksu pendeldades pooluste vahel. Sellepärast ümbritsevad maad kiirgusvööndid. Aegajalt päike purskab aga laetud osakesi tugevamalt, suurema
süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. Saamine Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas. Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril , mille varusid on hinnatud 800 miljardile tonnile maagile, mis sisaldab 230 miljardit tonni puhast rauda. Kasutus alad Sobivad tugevus, kõvadus ja töödeldavus on teinud raua (rauasulamid) asendamatuks tööriistade ja masinate valmistamisel, ehitustegevuses. Allikad http://www.physic.ut
Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Kõrgahi Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahju tehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3).
...................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... ............................................. Nimeta rauamaagi ja boksiidi kaevandamis- ja töötlemispiirkondi. (konspekt) Metallimaak Kaevandamine Töötlemine Rauamaak 1. 1. 2. 2. 3. 3. 4. 4. 5. 5. Boksiit 1. 1. 2. 2. 3. 3. 4. 4. 5
Maismaaga on piirid Norra ja Soomega ning on silla-tunneliga ühendatud ka Taaniga. Pindala on 450 295 km2, rahvaarv 9,716,962. Energiavarad Rootsi on Põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Rootsis on suured metsavarud. Domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Toodetakse paberit, tselluloosi ja mööblit. Riik on ka üks suuremaid paberi-, tselluloosi- ja puidutoodete eksportijaid maailmas. Energiavarad Rootsis leidub ka rauamaaki. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Tuumaenergia Tuumaenergia kasutamine on pikka aega olnud vastuoluline. Pärast referendumit 1980. aastal otsustas parlament, et kõik tuumajaamad kaoks täielikult aastaks 2010. Pärast aastaid kestnud poliitilisi arutelusid kuulutati otsus 1997. aastal kehtetuks. Uus energia kokkulepe saavutati 2009
süsi kui energiaallikas rauasulatuses söekaevandused ja sellega seotud tehnika (masinad vee väljapumpamiseks, ohutu kaevurilamp jm.) ketrus ja kudumismasinate leiutamine tekstiilieksport kasvas mitusada korda c) Aurumasin kui uus energiaallikas: seni vee- ja tuuleenergia 1765 James WATT'i aurumasin 3. Industriaalühiskonna teke - tööstuse saavutustele tuginev ühiskond a) Industrialiseerimine masintootmise võidulepääs: rasketööstus: rauamaagi ja kivisöe tootmine,masinaehitus jne. kergetööstus tarbekaubad:tekstiili-, jalatsi-, mööblitööstus jne. b)Transport: raudteed soodustasid tööstuse ja kaubanduse arengut ning avardasid liikumisvõimalusi 1814 George STEPHENSON'i vedur aururong I raudtee 1825 Inglismaal aurulaevanduse kiire areng ühendus maailma kaugete piirkondadega (1807 Robert FULTON'i aurik aurulaev)
t'lagrnetvali . Piisimagnetid. Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi figi t6mmata vdtjendub kivinii hing. Leiukoha jargi (Magnesia linn V8ike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magrnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magrnetiidiga. Magrnetvili on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud vtli, mis toimib magnetilise vastastilan6ju vahendajana. (Vrdt paigalseisvate laetud osakeste iirnber on ainult elekriviili) . Rangelt v6ttes tekitab magnetviilja muutuv el-ektrivAli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektrivali ja magnetvali koos moodustavad elektromagnetviJ-ja (EMV) . Piisimagrnet aine, nida alati timbritseb magnetvAli. PUsimagneti
turukaitse meetmed. Samuti mängib rõivatööstuses suurt rolli firmamärk. Kokkuvõttes on rõivaööstus hajutatud, sest õmblustöökodasid on kerge rajada. Praegusel ajal on peamised rõivatööstusettevõtted odava tööjõuga ja väikese siseturuga arengumaades. Ehk siis Aasia maad, Hiina, India, Indoneesia. 71. Peamiste metallimaakide(rauamaak ja boksiit) tähtsamad kaevandamis- ja töötlemispiirkonnad/riigid: Tähtsaimad rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Brasiilia, Austraalia, Venemaa, India ja USA. Peamised rauamaagi töötlejad on:Hiina, Jaapan, USA, Venemaa, Saksamaa. Boksiidi tähtsaimad kaevandajad on: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina. Tähtsaimad boksiidi töötlejad on: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia ja Norra. 72.Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavad tegurid: Paigutatud transpordigeograafilise asendiga paikadesse. Kaunis loodus. Eemal suurlinnadest
keel kuulub soome- ugri keelerühma. Nii majanduse kui ka kultuuri areng on olnud üksteisega väga tihedalt seotud. Norra ja Islandi majandus on alati olnud mõjutatud mere lähedusest, juba sajandeid on Norra tuntud oma kalapüügi, vaalapüügi ja laevastiku poolest, seevastu Island on oma jõud suunanud heeringa- ja tursapüügile. Soome ja Rootsi aga on sajandeid eksportinud puitu, mida neil alati rikkalikult leidunud on. Viimane suurendas ka rauamaagi kaevandamist juba eelmise sajandi lõpus. Pehmema kliimaga Taani on peamiselt põllumajanduslik riik, ta on orienteeritud loomakasvatusele ja loomakasvatussaaduste ekspordile. Kõik need harud on säilinud suures osas ka tänapäeval, kuigi lisandunud on ka palju uusi ja tulusamaid. Praeguseks ongi kõik Põhja- Euroopa riigid majanduslikult kõrgelt arenenud, Taani, Norra ja Rootsi elatustase on üks kõrgeimaid kogu maailmas (vaata joon. 1). Nii Rootsi kui ka Soome
· Lihtainena esineb rauda maailmaruumist. Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis . Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. · Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale, mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. · Tähtsamad rauamaagid on järgmised : · Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud-oksiidi, mis on hüdratiseeritud vee molekuliga. · Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim
niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide (hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4) metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud (25 miljardit tonni 32-37% rauasisaldusega maak, enam kui 30 miljardit tonni 52-66% rauasisaldusega maaki) asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus mittepõlevate maavarade tootmiseks Lebedinski karjäär. Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril, mille varusid on hinnatud 800 miljardile tonnile maagile, mis sisaldab 230 miljardit tonni puhast rauda. Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui raua sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti
maakides erinev (nt. rauamaagis rauda 25- 65%, alumiiniumimaagis alumiiniumit 18-35%) Raudkvartsiit Ukrainast Metallurgia tehnoloogilised etapid I Maagi kaevandamine II Maagi rikastamine III Tooraine sulatamine IV Puhta metalli / sulamite tootmine V Valtsimine, stantsimine jms Metallurgia paiknemist mõjutab Tooraine Energeetika Tööjõud Tarbija Keskkonna nõuded Metallurgia uued suunad Vanametalli tähtsus kasvab nt. rauamaagi vajadus väheneb Kunstmaterjali kasutuselevõtt Uute metallide kasutuselevõtt (tantaal, plaatina metallid) Suured söebasseinid suletakse Hiiglaslikud metallurgia ettevõtted asenduvad väikeste tehastega Metallurgia mõju keskkonnale Metallide sulatamine põhjustab happesademeid Saastamisraadius kuni 500km Happevihmast kahjustunud mets Tsehhis Must metallurgia Tooraineks on rauamaak ja legeerivad metallid (nt. kroom, nikkel, mangaan) Alguses sai 15 saj.
genereerimiseks. Peaaegu kõikjal leidub õli ja maagaasi ning seda ka kaevandatakse tegelikult üle kogu kontinendi. Austraalia suurim kullakaevanduspiirkond on Kalgoorlies Lääne-Austraalias, 350 miili Perth'ist eemal, kus kuld avastati 1979. aastal. Austraalias kaevandatakse 12% kogu maailmaturu kullast. Rauamaak omab olulist rolli nii kaevandustööstuses kui ka ekspordis. 97% rauamaagist kaevandatakse Pilbra piirkonnas Lääne-Austraalias. Teine suur rauamaagi kavandamise piirkond on Gippslandis Victorias. Peaaegu kogu kaevandatav rauamaak eksporditakse Jaapanisse, Hiinasse ja Indiasse. Suurima boksiidikaevandused asuvad Perth'i lähistel Lääne-Austraalias ja Mt. Isa ligidal. Lõuna- Austraalia tootmine põhineb selle rauamaagi varudel ja osariigi tööstuslik tähtsus aina kasvab. Süsiniku põletamine ja õhtupaiskamine on Austraalia õhusaaste üks suurimaid probleeme.
paigutust? Transpordi kättesaadavus, inimressurss, kultuur ja keskkond, masstootmine, kõrgtehnoloogia 21. Miks on kõrgtehnoloogia enamus maades tähtis? Paljud KTT harud on seotud sõjanduse ja riikide kaitsevõimega 22. Too näiteid teadusparkidest maailmas? Silicon Valley ehk Santa Clara (USA), Cambridge (Suurbritannia), Lund ja Uppsala (Rootsi), Oulu (Soome) 23. Tea ja oska kanda kaardile rauamaagi, boksiidi peamised leiukohad. Rauamaak - Hiina, Austraalia, Brasiilia ja India Boksiid - Guinea, Austraalia, Brasiilia ja Jamaica 24. Tea ja oska kanda kaardile suurimad terase, alumiiniumi tootjad riigid. Alumiinium - Hiina, Venemaa, USA ja Kanada Teras - Hiina, Jaapan, USA ja Venemaa 25. Millised on alumiiniumitööstuse ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? *Tooraine
Keskmise aktiivsusega. Leidumine Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Raua massisisaldus maakoores on 6 % . Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises,mis koosnevad kõrge niklisisaldusega rauast. Rauda toodetakse rauamaakide metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus. Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El Mutuni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril ( Google Maps). Rauda leidub ka inimese organismis, olles hemoglobiini koostisosa- põhjustab raud punase värvuse, millest omakorda sõltub vere värvus. Täiskasvanud inimese organismis on rauda 3 g, millest 75% on hemoglobiini koostises. Rauamaagid Rauaühendeid,mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel nimetatakse rauamaakideks. Tähtsaimad rauamaagid on :
Kui Fordi ja Wolkswageni esimesi mudeleid toodeti aastakümneid, siis nüüd ei pea ükski automudel vastu üle kolme aasta, sest turg nõuab üha uut. 4. Nimeta masinaehituse etapid (5) ja lisa igale etapile paigutuse põhimõtted. 5. Iseloomusta vabal valikul kahte metalli, nende omadusi ja sellest tulenevat kasutamist. Al-lennukiehituses, laevaehituses, elektrijuhtmetes, mahutiteja purkide tegemiseks. 6. Nimeta 3 suuremat a) rauamaagi kaevandajat- Hiina, Brasiilia ja Austraalia. b) boksiidi kaevandajat- Austraalia, Guinea ja Brasiilia. c) terase tootjat- Hiina, Jaapan ja USA. d) alumiiniumi tootjat- Hiina, Venemaa ja USA. 7. Iseloomusta rauametallurgia paigutuse põhimõtted. 8. Millised muutused on toimunud alumiiniumisulatusettevõtete paiknemises, mis on seda põhjustanud. 9. Nimeta äri- ja isikuteenuseid. Äri- raamatupidamine, kontoriruumide koristamine, kaupade vedu poodi, turu-uuring ja
Kui Fordi ja Wolkswageni esimesi mudeleid toodeti aastakümneid, siis nüüd ei pea ükski automudel vastu üle kolme aasta, sest turg nõuab üha uut. 4. Nimeta masinaehituse etapid (5) ja lisa igale etapile paigutuse põhimõtted. 5. Iseloomusta vabal valikul kahte metalli, nende omadusi ja sellest tulenevat kasutamist. Al-lennukiehituses, laevaehituses, elektrijuhtmetes, mahutiteja purkide tegemiseks. 6. Nimeta 3 suuremat a) rauamaagi kaevandajat- Hiina, Brasiilia ja Austraalia. b) boksiidi kaevandajat- Austraalia, Guinea ja Brasiilia. c) terase tootjat- Hiina, Jaapan ja USA. d) alumiiniumi tootjat- Hiina, Venemaa ja USA. 7. Iseloomusta rauametallurgia paigutuse põhimõtted. 8. Millised muutused on toimunud alumiiniumisulatusettevõtete paiknemises, mis on seda põhjustanud. 9. Nimeta äri- ja isikuteenuseid. Äri- raamatupidamine, kontoriruumide koristamine, kaupade vedu poodi, turu-uuring ja
Üks neis on Huang He, mis suubub kollasesse merre ja kannab kaasas muda ehk lössi, mis teeb põllud viljakaks. Teine jõgi on Jangtse. Tegevusalad Põlluharimine sai algusee Huang He orus. Kõige tähtsamaks teraviljaks sai riis. Tegeleti ka karjakasvatamisega. Kasvatati siidiusse, kelle kookonist tehti siidi, mille valmistamide hoiti hoolikalt saladuses. Siidist sai valmistada kaunist kangast. Sepistati ka rauda, millest tehri relvi. Meistrid ajasid rauamaagi nii kuumaks, et see muutus vedelaks. See valati vormi ja saadud rauda nimetati malmiks. Riikide kujunemine Umbes 2000 aastat eKr tekkisid esimesed linnad. Neid ümbritsesid mudakindlused. Väljaspool linna elas lihtrahvas, kes tegeles põlluharimisega. Lihtrahvas elas onnides. Linnas valitses kuningas, kelle võim oli piiramatu. Hiljem linnad suurenesid ja muutusid rahvarohkemaks. 221. aastal eKr tekkis Hiina keisririik, mida valitses keiser. Hiina esimene keiser oli Shi Hungadi
sajandist pärinev kasetohule kraabitud pikseloits, mis on vanim läänemeresoome kirjaliku teksti näidis. Karjalakeelseid raamatuid hakati välja andma 19. sajandi algul. 1937. aastal loodi ladina tähestikul põhinev karjala kirjakeel. 1940. aastal sai Karjalas vene keele kõrval ametlikuks keeleks ka soome keel. karjala keel, kirillitsates. Majandus Karjala on Venemaa Föderatsiooni oluline puidu-, tselluloosi- ja paberitootja, rauamaagi kaevandaja ja mustade metallide tootja. Peetakse ka piima- ja lihakarja ning sigu ja linde, kasvatatakse forelli ja karusloomi ning püütakse kala. Karjalas on raudteid 2800 km ulatuses. Kultuur Karjala on rikas rahvaluule poolest. Sealt pärinevad runod ja bõliinad. Runod on ühehäälsed eepilised laulud, mis omavad Karjalas väga olulist kohta. Bõliinad on vene eepilised lugulaulud, mille kangelased on muinasvägilased.
Kokkuvõte Austraalia on tegelikult üks suur saar, mis saab iseendaga väga hästi hakkama, kuid ei ole ju riiki, mis ei suhtleks ka teiste riikidega. Kõikidel on sidemed teiste riikidega, nii ka Austraalial. Nagu ma teada sain ei tegele Austraalia eriti arvutite ja transpordivahendite valmistamisega, sest need ta kõik impordib. Austraalia peamiseks tegevusalaks on mäetööstus, ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pruuns%C3%BCsi http://et.wikipedia.org/wiki/Victoria_%28Austraalia%29#Loodusvarad http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia#Rahvastik http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia
Ühendkuningriik (3,3%) Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ameerika Ühendriikides palju maavarasid. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jäänud vaid halvema kvaliteediga osa. Siiski on Ameerika Ühendriigid maavaradelt palju rikkamad kui Jaapan või Lääne-Euroopa riigid. Neid maavarasid, mida endal pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest. Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA-s leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA-s ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Vase, plii, tsingi, hõbeda ja teiste värviliste metallide maake
C, Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C). · Puhuvad Põhja-Austraalias ekvatoriaalmussoonid, kagupassaadid aga Ida-Austraalias · Majandus Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%) Austraalia on üks maailma tähtsaimaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest Austraalia tähtsaimad ekspordiartiklid on kivisüsi, rauamaak, kuld, liha, vill, alumiiniumoksiid, nisu, masinad ja transpordivarustus Austraalia tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja transpordivarustus, arvutid ja kontorimasinad, telekommunikatsioonivahendid, toornafta, petrooleumitooted Austraalia tähtsaimad impordipartnerid on Hiina , Ameerika Ühendriigid , Jaapan , Tai , Singapur , Saksamaa Rahvastik Austraalia rahvastiku koosseis
Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa
geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal.
?=B /B
F=
0 q*v*B*sin?
Magnettormid on magnetvälja lühiajalised muutused tingitult päikese aktiivsusest.
Magnetilised anomaaliad- piirkond, kus magnetväli pidevalt muutub, põhjustatuna suurtest
rauamaagi lademetest maakoore all.
Lorentzi jõud näitab jõudu ühe laengukandja kohta.
Vasaku käe reegel- Kui sõrmed on suunatud positiivsete osakest liikumise suunas ja
jõujooned tulevad peopessa, näitab pöial osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda.
Magnetiline läbitavus näitab mitu korda on
magnetinduktsioon aines suurem vaakumist.
Diamagneetik on aine, mis veidi nõrgendab talle mõjuvat magnetvälja B
sõjaväelaste kui tsiviilisikute hulgas olid LääneEuroopaga võrreldes suuremad IdaEuroopas. Erinevalt teistest sõdadest mis ajaloos on olnud, on Teises Maailmasõjas toime pandud väga palju inimsusevastaseid kuritegusid. Järgmised sõjakuriteod on toime pandud Nõukogude Liidu poolt. Kui Teise Maailmasõja algul oli NSV Liit ja Saksamaa Poola vallutanud oli punavägede vangi langenud umbes 250.000 poola sõdurit ja ohvitseri. Algselt pani Stalin nad maanteid ehitama ja hiljem rauamaagi ning lubjakaevandustesse, kus neid kasutati kõige raskematel töödel. Kui Poola oli valltutaud sai NKVD ülisalajase käsu, mille kohaselt tuli teha vastased täiesti kahjutuks. Selle alusel arreteeriti sõjaväelasi, politseinikuid, riigiasutuste töötajaid ja religiooni esindajaid ja tapeti ilma kohtulise käsuta NKVD vanglates ja Smolenski lähedal Katõni metsas 21 857 ohvitseri lisaks sellele veel 6800 tsiviilisikut, tapetute perekonnad küüditati Kasahstani ja mujale KaugPõhja.
· Sai alguse Euroopast , XV saj sulatati töönduslikult rauda ja malmi · Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse (metsa hävimine) · Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse · Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks ( 40- 55%) ja vaeseks ( 20-40 %) · Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli) kasutamine Must metallurgia · Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna- Aafrika Vabariik ja Venemaa · Peamised terasetootjad on Põhja riigid( 60%) · Musta metallurgia tooraine varud maailmas TERASESULATUS Värviline metallurgia · Peamised toorained on vaskmaak ja alumiiniumi tooraine boksiit · Vanad värvilised metallid on vask, plii, tsink ja tina · Vasemaaki on palju Tsiilis, USAs, Aafrika keskosas ( Sambia ja Kongo DV territooriumil)
Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogutoodandust ja üle poole ekspordi väärtusest. Austraalias on huvitav fauna. Sellelaadset ei leidu mujal maailmas. Selliseid loomad nagu koaalad ja kängurud on omased vaid Austraaliale. Lisades ka pilt erinevatest Austraalia loomadest. 4 LISA 1. Austraalia maailmakaardil LISA 2. Austraalia lipp 5 LISA 3. Austraalia loomad
Hapniku kui tugeva oksüdeerija mõjul toimub süsiniku jt lisandmetallide väkjapõletamine kiiresti. Seejuures eraldub nii palju soojust, et toimub konvertis, mõnekümne minuti jooksul. Terase tootmine kaarleekahjus: Kaarleekahjus saab töödelda nii vanarauda, malmi kui ka rauamaaki. Kaarleekahjus tekitatakse süsi- või grafiitelektroodide ja ahju täidise vahele kaarleek, mille kõrgtemperatuuril põletatakse välja süsinik. Süsinik oksüdeeritakse lisatud rauamaagi koostiselemendi hapniku arvel. Ahjus võib saavutada temperatuuri üle 3000 C ja saab sulatada ka eriteraseid. Terase saamine: Terast saadakse rauamaagist. Rauamaaki segatakse koksi (kivisöest saadav süsinik) ja lubjakiviga (kriit). Siis juhitakse sellele segule kuuma õhku, kuni jõutakse temperatuurini üle 1500 kraadi. Raud sulab ja enamik mittesoovitavaid lisandeid tõuseb selle pinnale räbuna, mis eemaldatakse. Järelejäänud rauda nimetatakse toormalmiks. See sisaldab
annaabi.ee 
