Kuld
kuldrahadena, siis oli kulla ringlus tihe. Teatud aja järel põletati kassaluugi ees asunud riie ja
tuhast saadi teatud kogus kulda. See oli kassiirile täiendav palgalisa. Suurbritaanias läks
möödunud sajandi algul kuldrahade kulumise tõttu igal aastal kaduma 690 kg kulda.
Tutanchamoni hauakambrist leiti omapäraseid kirsipunase värvusega kuldehteid. Robert
Wood (Ameerika füüsik) selgitas, et niisugune värvus on vaid metalli välispinnal ja tingitud
õhukesest rauakelmest eseme pinnal. Woodil õnnestus ka ise saada punase värvusega kulda,
mida nimetatakse nüüd Woodi kullaks.
Juba IV saj. e. Kr. Kasutati metallilist kulda Hiinas elueliksiiri koostises. Enam kui paari
tuhande aasta eest avastati, et kuldnõus ei hakka vesi roiskuma. Seda omadust kasutasid
Egiptuse ja Assüüria targad püha vee hoidmiseks.
Vanasti kasutasid alkeemikud tavaliselt kulla saamiseks lihtsamaid petmisviise. Näiteks pandi
tiigli põhja kullateri, mis kaeti vahaga