EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE JA MUINASUSUND
siinsetel laevkalmetel palju sarnast ka Eesti kivikirstkalmetega, mis jällegi viitab ehitajate
kohalikule päritolule.
Maahaudadesse maeti reeglina põletamata surnuid domineeris laibamatus. Kiviaegsetes
maahaudades leidub kiviesemete tükke, luuesemeid,savinõude kilde ning koduloomade luid.
Hilisemates haudades leidub töö ja tarberiistu ning ehteid, kuid hauapanuste hulk vähenes
muinasajal järjest hauda ei pandud enam relvi ning töö ja tarberiistu. Noorema rauajastu- ja
lastehaudadest on leitud mitmesuguseid ehteid ja maagilise kaitseülesandega ripatseid, meeste
haudadest nuge. Keskaegsetel külakalmistute haudades on peamisel kohal riidejäänused ja
üksikuid ehteid, leitakse ka nuge, tuleraudu ja münte. Kääbastest on leitud põletusmatuseid ja
3
esineb ka matmist savinõudes ja urnides. Hauapanuseid on kääpais vähe. Enamik põletamata
surnuid on maetud kääpaalustesse haudadesse.
Hauainventarilt on hilised kivikalmed rikkalikuma leiuainesega