KIVIAEG Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikumist Eesti alal rääkida ei saa, kuna siin valitses siis alles jääaeg. Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai ehk Weichseli jääajaks. Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi. Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km jääd. Jää sulamine toimus järgukaupa, kujundades meie maastikku. Eestis võis olla asukaid ka enne viimast jääaega, jälgi pole neist aga säilinud. Küll on aga Kesk-Soomest Susiluola koopast leitud Eemi jäävaheaja kiht mõnesaja m2 alal. Kihist tulid välja mõned primitiivsed tööriistad, ca 125-120 000 a vanad. Võib seega arvata, et jäävaheaegadel elas inimesi ka praeguse Eesti alal. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10 500 ema. Jää sulamisest alates hakkas "kokku surutud" olnud maakoor kerkima sellest on tingitud maatõus. Eestis on maatõus e...
ning püstitati algelisi elamuid. Keskmise kiviaia alguses muutus inimene paiksemaks. Küttimisele lisandusid korilus, algeline põluharimine ja karjakasvatus. Tööriistade täiustamine soodustas ehitustegevuse osatähtsust. Nooremal kiviajal oli ürgkogukondlik kord lõplikul välja kujunenud. Üleminekul kiviajalt metalliajastule hakkasid tootlike jõudude arengut mõjutama pronksist ja rauast tööriistad, mille tootlikkus oli kivist tööriistadest märksa suurem. Pronksi- ja rauaajastu märksõnadeks on tehniline ja kultuuriline progress. Tähelepanu äratavad tõenäolised astronoomilised avastused ja tänaseni tuvastamata jäänud ehitustehnikas kasutatavad võtted, mis võimaldasid toime tulla raskete kiviplokkide paigaldamisega. Ürgaja arhitektuuri tähtsamad mälestised: · Newgrange-i käikhaud Iirimaal (3600.a. eKr) Sissekäigu kivi muster · Stonehenge-i kromlehh Suurbritaanias (2
(LOENG 1) (SLAIDID : EUROOPA MUINASKULTUURIDE UURIMISE AJALOOST (FAIL 1) Hesiodos 7 saj. e.Kr eepos "Töö ja päev". Kirjeldab varasemat aega paradiisiks kuldajajärk. Edasi tuleb Zeusi poolt loodud hõbeajajärk, millele järgneb pronksiajastu. Pronksiajastule järgneb rauaajastu, mis on inimestele kõige halvem ajajärk. Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud tegemist on üldise arusaamaga. Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem.
kuum kliima) või soos (kus pole õhku -> bakterid ei saa tegutseda turbarabas) või jäises keskkonnas. Muinaskultuuride uurimise ajaloost Antiikautorid ajalooperioodidest: · Periood, mis oli kuldne-ilus-kena, nii arvas nt Hesiodos (7 saj eKr), tegi eepose ,,Töö ja päev", seal on inimesed ja jumalad täiuslikud, suht paradiis. Kuldne aeg (kõige parem) ->hõbedane aeg-> pronksiaeg-> rauaajastu (kõige halvem). · Periood, mis oli raske, nii arvasid roomlased nt Lucretius oma poeemis ,,Asjade loomisest", alguses oli elu suhteliselt raske. Kirjeldas ka, mis relvad millal olid ja materjale.. Esimesed arheoloogid (wannabe) tsehhid Konstantinos ja Mehodios otsisid paavst Clemensi hauda 861. aastal. Keskajal ei mõistetud eriti ega nähtud ka minevikust välja tulnud leide. Kivikirve otsi
annaabi.ee 
