uuenduslikum ja alles hiljuti kasutusele võetud ja pronkisga ei saanud kõike vajalikku ära teha ja vastupidi. 8. Kuidas mõjutas raua kasutuselevõtmine Eesti aladel elanud inimeste igapäevaelu? Tööriistad muutusid universaalsemaks ning inimesele sobivamaks nt põldu oli lihtsam künda, kuna seda sai nüüd teha adraga. 9. Nimetage 2 võimalust raua töötlemiseks. Kuidas töödeldi rauda Eesti aladel? Malmimine ning sepistamine. Peamiselt sepistati. 10. Kirjeldage rauaaegset kaubavahetust järgmisest märksõnadest lähtuval: viikingid, 5000 idamaist raha, ruunikirjad. Viikingite Bütsantsi ja Ida-maadesse viivate kaubateedele jäi ka Eesti vahele ning tänu sellele on Eestist leitud väga palju viikingite aegseid asju ja niimoodi jõudis siia nii araabia hõbemünte kui ka läänest meretaguste meistrite sepistatud relvi. Kokku on Eestist leitud üle 5000 idamaise raha. Ruunikirjad on need kirjad, mida viikingid kirjutasid oma
Tõenäoliselt piirdubki Salme leiukoht nende kahe laevaga. «Me tegime Salmel ka proovikaevandeid, et näha, kas seal võib veel mõni laev olla, kuid ei leidnud midagi. Nii et pigem seal rohkem laevu ei ole,» ütleb Peets. 3.Jägala Laiaulatuslikud arheoloogilised välitööd toimusid arheoloogide Eesti ühe suurima linnuse lähiümbruses. Väljakaevamiste käigus uuriti enam kui 1700 m² suurusel alal muistseid põllujäänuseid ja lisaks avastati ning kaevati veel mitut kivi- ja rauaaegset asulakohta. Muistsed asustusjäljed on piirkonnas säilinud erakordselt hästi, kuna need on juba minevikus mattunud kaitsvate luiteliivade alla. Ilmselt on siin mängus inimkäsi: liigne põlluharimine, mis metsade kaitseta põllud ja külad tuiskliivade meelevalda jättis nii et need ajapikku liivaluidete alla mattusid. «Teadsime juba varem, et linnuse hoov oli niimoodi liiva alla mattunud, ent sel aastal saime
annaabi.ee 
