U. Pragi õpiku "Inimgeograafia alused" 1.-2. pt kokkuvõte
Struktrualiseerimisega hakati juba varakult tegelema. Nt Bernhard Varenius (1622-1650) oma
teoses "Geographia Generalis", kuid suri noorelt. Probleemiga tegeles ka I. Kant (1724-1804),
kuid suurema eduta.
Paradigmavahetus jäi 19.saj ja 20. saj vahetuse saavutuseks.
Regiooniparadigma peamised kujundajad XIX sajandil
Suurimad teened regiooniparadigma kujundamisel on sakslastel Humboldtil, Ritteril, Ratzelil ja
prantslasel Vidal de la Blache'il.
Ühtne geograafia, sest nii loodus-kui inimgeograafiline komponent olid koondatud ühise peateema
ümber: erinevate loodusnähtuste ning inimtegevuste vastastikune mõju nende ruumilise läheduse
alusel (kõik need nähtused paiknesid ja tegevused toimusid lähestikku, ühes ruumiosas, regioonis).
See oli filtriks teemade valikul. Tekkis geog kirjelduse tüüpkava.
A. von Humboldt (1769-1859). Oli maadeuurija
annaabi.ee 
