ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS
Mootori, mida sai seada veokile, ehitas ta alles
1885. a. Selle mootori võimsus oli 12 hobujõudu. Novembris 1885. a. sõitis Daimler juba oma
mootoriga varustatud vankris töökoda ümbritsevas aias ringi (8, lk128; vt lisa 9.).
Kui jääda ajalise järjestuse ja tõe juurde, siis tuleb öelda, et sammu mootoriga kaksrattast kolme
rattaga mootortõllani ei astunud mitte Daimler, vaid Benz (2, lk 37). Benz, kes oli kooliajast saadik
kirglik jalgrattur, otsustas kolmel rattar veereva sõiduki kasuks. Ees oli väike kergesti juhitav ratas.
Kaks korda suuremate tagumiste rataste vahel, seega sõiduki tagaosas, paiknes rõhtsa hoorattaga
mootor. Jõudu kandis nagu jalgrattalgi üle kahekordsete lülidega kett. Tagarataste ees paiknev
kahekordsete vedrudega, polsterdatud ja seljatoega iste sarnanes kutsaripukiga. Tõlda ise nimetas
leidur ise naljatades ,,Benzineks" (2, lk 39; vt lisa 10.).