Seltskonda lisandub ka Aleksei Alexandrovits, kes ei pööra oma naise jutustamisele teise mehega erilist tähelepanu, kuid hiljem kodus hakkab seda siiski sündsusetuks pidama. Ta üritab Annaga sel teemal rääkida, kuid abikaasa ei kuula teda. Anna kohtub ka edaspidi Vronskiga. Kevade saabudes muutub Levin rõõmsamaks. Te ei mõtle enam nii palju Kitty peale kui varem. Talutööd ootavad tegemist ning loodus kutsub end avastama. Ratsutamast tagasi tulles ootab Levinit ootamatu külaline. Stepan Arkadits on maale tunud, et metsa müüa ja jahti pidada. Vanalt sõbralt kuuleb Levin, et Kitty ei ole abiellunud, vaid haige haige armastusest mehe vastu, kes on ta ära põlanud. See tekitab Konstantin Dimitritsis segaseid tundeid. Stepan Arkadits soovitab tal Moskvasse sõita, kuid Levin keeldub. Algul on vürstinna Vronskaja poja armuloost kuuldes rahul, kuid saab teada, et mees on Anna pärast tähtsa kohapakkumise tagasi lükanud
teinud. Neli või viis meest ratsutasid kui hullud laualao ees lagedal platsil, vandudes ja karjudes ja püüdes läheneda kahele noormehele teisel pool puuriita aurikusilla juures. Mehed ei saanud nende ligi. Iga kord kui mõni neist ennast puuriida jõepoolsel küljel näitas, lasti ta pihta. Mõlemad noormehed kükitasid, seljad vastamisi, riida taga; nii võisid nad mõlemaid teeosi silmas pidada. Viimaks lakkasid mehed ümber ratsutamast ja karjumast. Nad sööstsid laualao poole. Siis hüppas teine noormees püsti, nii et ta natuke üle puuriida ulatus, ja laskis ühe meestest sadulast maha. Kõik mehed hüppasid hobustelt rnaha, haarasid haavatu ja hakkasid teda laualao poole tirima; samal hetkel pistsid noormehed jooksu. Nad jõudsid pool teed minu puuni, enne kui mehed neid märkasid, sadulasse hüppasid ja neile järele kihutasid. Nad jõudsid
annaabi.ee 
