*Võimujumal Horos pühakiri *Raidkirjad- *Geomeetria *väärismetallist 2160ae.Kr.) -otseflööt (vaaraod *Arstiteadus surimaskid eluajal võrdsed vaaraode tegudest (balsameeri- *Maalingud -topeltsalmei Horosega) *Papüürus- mine, ope- papüürostel, *muusikal kul- *Pärast surma vähe- ratsioonid, savi-ja metall- tuslik funkt- Osiris (teisp.j.) tähtsad kirjutised hambaravi) nõudel, seintel sioon (usuta- *Usuti *"Sinuhe *Kirjaoskus, litlus, teoorias hauatagusesse jutustus" *Esimesed seos astronoo- ellu. lugu suumiku koolid miaga)
seleen mg 0,14 0,17 0,18 0,20 0,27 0,33 0,39 Vitamiinid: A-vitamiin RÜ 2850 3300 3600 3900 5400 6600 7800 või karotiin mg 7,1 8,3 9,0 9,8 13,5 16,5 19,5 D-vitamiin RÜ 285 330 360 390 540 660 780 E-vitamiin mg 29 33 36 39 54 66 78 Näitlikud ratsioonid Kits on väikemäletsejaline loom ja tema põhisöötadeks on rohusöödad. Kitsed on head rohusöötade tarbijad ja nad on võimelised sööma sööda kuivainet rohkem 1 kg kehamassi kohta kui veised. Nii arvatakse, et kits tarbib 3,5...5 % söödakuivainet kehamassist, aga maksimaalselt kuni 6 % kehamassist (The nutrition of goats, 1998). Samas veis tarbib kuni 4 %. Kitse suviseks põhiliseks söödaks on karjamaarohi. Võrreldes veiste ja lammastega on kitsedele omased teatud eripärad
sööda söömust. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168159199000453?np=y Kokkuvõte · Tarbenormid määratakse vastvalt looma soole ja vanusele · Kitsede põhisöödaks on hein, silo, lisaks veel jõusöödad ja mineraalained Kasutatud allikad · http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahe kitsekasvatus-2013.pdf · http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/kitsekasvatus/naitlikud-ratsioonid#. VSyb6PmsXCk · http://www.goatworld.com/nutrition/index.shtml · http://www.agmrc.org/media/cms/FeedingManagement_096DDADAC6BB2.pdf · http://www.tennesseemeatgoats.com/articles2/feedinggoatsproperly.html · http://www.extension.umn.edu/food/small-farms/livestock/sheep-goats/feeding-dairy-g oats/ · http://www.cals.ncsu.edu/an_sci/extension/animal/meatgoat/MGNutr.htm · http://www.luresext.edu/goats/training/nutrition.pdf · http://anrcatalog.ucdavis.edu/pdf/8160.pdf
Nuumikud (80 kg) Nuumikusööt 3% kehamassist Sugunoorsead (110 kg) Tiinete emise sööt 3 kg päevas Vabad emised Tiinete emiste sööt 4 kg/päev Tiined emised Tiinete emiste sööt 2,8 kg/päev Imetavad emised Imetavate emiste sööt 6 kg/päevas Sugukuldid Tiinete emiste sööt 3 kg/päevas Ratsioonid: Sööta, ME Proteiin Lüsiin S-ah. Ca P TK kg Imikpõrsas Prestarter 0,26 3,38 4,58 3,35 1,8 1,79 1,43 7,54 Norm 0,26 3,69 5,07 3,51 2,1 1,82 1,56 9,1 Vahe 0 -0,31 -0,49 -0,16 0,3 -0,03 -0,13 -1,56 Starter 0,358 4,58 62,65 3,54 2,72 2,82 1,69 15,39
Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 26 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Pragu areneb edasi Praoga paralleelsete surve- pingete mõjul tekkivad prao mõlemas otsas pingekontsent- ratsioonid ja praoga ristsed tõmbepinged Skeem 4.6 Vertikaalse prao arenemine Kuna hapra materjali tõmbetugevus on väikene, siis areneb vertikaalpragu edasi juba kesk- miste survepingete puhul. Üldine purunemine toimub tõmbepurunemisena- Skeem 4.7 Purunemiseskeem Müüritise töötamiseskeem- 1 Kivirida 2
Lõikesüga- vus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. Välistreimisel t=(D-d)/2, mm. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu (kujupindu), samuti lõigata keeret. Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetrei- mine (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhiope- ratsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerd- puuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga, enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamise