Kertu retsensioon
Kodus ootab Kertut isa(Peeter
Tammearu) meeletu raev.Tasapisi lahtirulliv tõde
jahmatab tervet külarahvast.
Üks esimesi tähelepanekuid filmi vaadates,on nutikas
tegevuse tutvustus,järgnevalt hakatakse detaile ja lugu
täpsemalt käsitlema.Näitlejad elasid enda rolli väga
hästi sisse.Isa roll oli olla eluaegne tütre
südamlik,armastav hooldaja, samas ka range mõistuse
pähepanija.Vahel tundus, et on üle pingutatud,sest
käitumine läks veidi pilastavaks.Ema jäi silma kui
ratsioonaalse mõttemaailmaga tolerantne isik.
Filmi miljöö oli tagasihoidlik,maaelu käsitlev.Välja oli
toodud alkohoolikust,allakäinud inimese elu kulg.Villu
kodu oli rohkem vaesust meeldetuletav,kuid hubane.
Muusikalise poole pealt on mõtted kesised.Mõtlema
panevate kohtade vaikushetked olid osavalt asendatud
rahuliku,vaiksete helidega.Võib-olla oli muusika valik nii
haarav, et ei jäänud aega tähele panna.
Tahaksin väga tänada režissööri,kes on
suutnud sellise filmi rahva ette tuua
annaabi.ee 
