Keskaeg-uusaeg
olemas).
Hinnangute peamiseks kriteeriumiks oli inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik
maailmakäsitlus. Ühiskonnale seati eeskujuks loodus, sest see oli täis mõstlikkust.
Valgustusele oli omane uus humanism, millega seati esiplaanile inimene oma vajaduste
ja kirgedega. Astuti välja kirikliku asketismi vastu. Võitlus kirikuga oli omane
prantsusmaale.Suurim valgustaja on Voltaire, kelle poliitiline ideaal oli valgustatud
absolutism, mille all ta mõtles valitsejate liitu filosoofidega.
Ratsionalistm tähendas, et kõik siin maailmas sõltub terve mõistuse tahtest. Ka usk ja
moraal tulenevad mõistusest. Sellele avaldas mõju loodusteadus, mis vätis, et kogu
loodus on mõistuspäraselt korraldatud.
Rahvahulki tuli valgustada, et muuta ühiskond paremaks. Viletsuse põhjust nähti
teadmatuses ja ebausus. Valgustusaja sõmboliks peetakse suurt prantsuse
entsüklopeediat, mis ilmus kõikide valgustusfilosoofide osalusel 28. Köitelisena.
Eestis avaldus valgustus pärisorjuse kriitikana
annaabi.ee 
