Kool 2016/2017 Barokk (17. sajand) ● taalias, Hispaania • Riikides, mis olid minetanud oma renessansiaegse hiilguse ja poliitilise tähtsuse • Valitsesid skeptilised, pessimistlikud meeleolud Klassitsism (17. sajand) • Prantsusmaal • Kujunes välja absoluutne monarhia (kardinal Richelieu, Louis XIV), õukonna hiilgeaeg • Riik (s.o kuningas) soosib kultuuri, kuid soovib seda ka kontrollida • Ratsionalistlik filosoofia Barokk -kultuurile iseloomulik • Skeptiline ja pessimistlik • Mänguline ja mitmetähenduslik • Vastandid, kontrastid (ilus-inetu, ülev-madal) • Kujutavas kunstis jõuline, ornamentaalne, lopsakas, raskepärane väline vorm • Teatris vaatemängulisus, rikkalikud kostüümid ja dekoratsioonid, muusikaline kujundus -> esimene ooper (Monteverdi „Orpheus“) Barokk kirjanduses • Vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone
maailmateater" Tirso de Molina (1571-1648) ,,Surilla pilkaja ja kivist külaline" 8. Klassitsismi eeldused- Lois XIII, kardinal Richelieu- absoluutne monarhia: Prantsuse Akadeemia asutamine(prantsuse keele arendamine); Lois XIV õukonna hiilgeaeg, kaunite kunstide soosimine, muusika, uhked etendused, Versaille's; võim ühelt poolt soosib künsti, teisalt soovib kontrollida; loodusteaduste tormiline areng tekitab usu teaduse kõikvõimsusesse; ratsionalistlik filosoofia- Rene Decartes, inimmõistuse kultus, ,,Cogito, ergo sum" Klassitsismi tunnused- eeskujuks antiikkultuur; kujunemist mõjutasid 1. Absolutism- võimu soov kontrollida kõike, kunsti pidi alluma kindlatele reeglitele 2. Ratsionalistlik filosoofia-mõistusepärasus, millele allutati individualism ja kired, selged piirid zanrite vahel 9. Moliere'i elu- (Jean- Baptiste Poqueliu 15.01.1622-17.02.1673)- Isa oli
"Villa Barbaro" Maser Ehitati suuri Klassitsism maalikunstis Eelistati ajaloolist maali. Eeskujuks võeti reljeefid, skulptuurid Jacques Louis David "Horatiuse vanne" Klassitsism filosoofias Ratsionalistlik tendents Kõige tugevamini Rene` Descartes`i töödes Tema kuulsaim töö "Arutlus meetodist"(1637) Tema tuntud lause "Mõtlen, järelikult olen" seab tõe aluseks üldistava mõtte, umbusaldades samal ajal meelelist kogemust Tähtsad on ka Rousseau , Voltaire`i ja Diderot`teosed Klassitsism muusikas Püüti luua selge ülesehitusega teoseid Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat allegro vorm
MONTESQUIEU J.-J. ROUSSEAU Katoliku kiriku Konstitutsiooniline monarhia Võim lähtub rahvast. põhivaenlane.Lähtus Soovis eraldada endale 3-e Ühiskonna alus eraomand. loodusõiguse teooriast. võimu. Vabariik vastas ideedele. Vabaduse kaitse. 1) Eelduseks teaduse areng 2) Hinnangute peamine kriteerium inimmõistmine 3) Ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 4) Eeskujuks loodus 5) Valgustusideoloogile oli omane uus humanism Ameerika Ühendriikide sünd Euroopa suhted Ameerikaga algasid pärast Columbuse avastusretke. Esiteks kaubaduslikud suhted ning seejärel hakati Ameerikat koloniseerima ususõdade ajajärgul 16- 17saj. Kuigi Ameerika asustati erinevate Euroopa riikide poolt, olid kõik asumaad 18saj. alguseks Inglismaa ülemvõimu all Ameerikas tekkinud rahvuse seisukohtade iseloomustus
MÕISTED Aadlikogu - aadlike organisatsioon maakondades ja kubermangudes Bojaaride Duuma - vene riigi kõrgeim võimuorgan Djak - aadlikust ametnik Generaalstaadid - seisuste esindukogu Humanism - inimest väärtustav maailmavaade valgustusajastul Intendant - piiramatu võimuga kohaliku omavalitsuse juhid Isikuvabaduste Akt - akt, mis kaitses elanikkonda kuninga omavoli vastu Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega...
paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empirism: teadmine lähtub meelelisest kogemusest. · John Locke, An Essay Concerning Human Understanding, 1690. Objekt-taju(sensation)-lihtidee-liitidee · David Hume, An Enquiry about Human Understanding, 1748. Objekt- taju( impression)-tajude koopiad-ideed 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Ratsionalism: teatud asju (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused) ei ole võimalik meeleliselt kogemusest tuletada. Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. · Platon: anamnesis · Descartes: selge ja distinktne mõtlemine. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad?
Ajaloo kontrolltöö Absolutism 1. Valgustus Inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. (17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus humanism (esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega) Valgustajad: · Voltaire (Francois Marie Arouet) filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolan. Tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli esikohal võitlus katoliku kirikuga. Ta lähtus
Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe. Etapid: 1) Glossaatorite koolkond – 12.-13. saj; 2) Konsiliaatorite koolkond – 14.-15. saj; 3) Humanistlik jurisprudents – 16. saj; 4) Usus modernus pandectarum – 17. saj; 5) Ratsionalistlik loomuõigus – 18. saj; 6) Ajaloolina koolkond – 19. saj. Loomuõigus Page 1 Loomuõigus on põhimõtteliselt inimeste ühiskondliku elu õiglase korralduse üldkehtivate ja muutumatute printsiipide kogum koos õiguste ja kohustustega riigi ja teiste inimeste suhtes, kuusjuures õigluse mõõt pärineb loodusest, st nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Ratsionalistlik loomuõigus.
1764 "Ühe Liivimaa patrioodi kirjeldus pärisorjusest, kuidas see on Liivimaal talupoegade üle sisse seatud" Hernhuutlus Vennastekoguduste liikumine. Protestantlik usuliikumine alates 18. sajandist. Seotud pietismiga. Jan Hus. Võrdsus. Usu lähendamine talupoegadele. Jumalakartlikkus Siiras usk Vagadus Kirjaoskus Ühistegevus August Wilhelm Hupel Pastor Kodu-uurija Literaat Eesti keele uurija ja uuendaja ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav aitas kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele Esimene eestikeelne ajakiri „Lühhike õppetus“ Garlieb Merkel Kirjanik Ühiskonnategelane Estofiil Mõjutatud valgustusest Pärisorjuse kritiseerimine Aastal 1802 ilmus Merkeli proosapoeem "Wannem Ymanta - Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" eeskuju ja eelkäija. August von Kotzebue
Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 DESCARTES “Arutlus meetodist” 1) Mis on kaine inimaru (mõistus) ja millest tuleb meie arvamuste erinevus? Kuidas saate sellest aru ja esitage lühidalt oma arvamus: mille poolest antud seisukoht on ratsionalistlik. (tekst hõlmab I osa 2 esimest lõiku – lk 127) 2) kuidas Descartes põhjendab vajadust uue meetodi järele; iseloomustage meetodi 4 reeglit koos oma arusaamisega nendest reeglitest (mõelge, kuidas matemaatikas lahendatatkse hulknurga pindala ja võrrelge lahenduse eri etappe 4 reegliga); millised on meetodi üldised eelised (II osa, lk 135 –138) selgitage miks on tegemist deduktiivse meetodiga
AJALUGU 1. absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentarism konstitustsiooniline valitsemiskord, mille puhul riigipea ja valitsusjuht on eri isikud. Valgustus mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumistvaimupimedusest(17-18 saj) Kapitalism ühiskondlik-majanduslik süstem, mis põhineb tootmisvahenditeeraomandusel (vaba turumajandus ja konkurents) urbaniserumine ehk linnastumine ( linnade arvu ja suuruse kasv ning linnalise eluviisi laienemine) konstitutsiooniline monarhia riigikord, kus manarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega (võib aga ei pruugi olla demokraatlik) Merkantilism 15. saj Euroopas tekkinud majanduseteaduse suund(Põhiargument: riigile on majanduslikult kasulikum kui eksporditakse rohkem ja imporditakse vähem) Kolonialism poliitika, mille eesmärk on nõrgemate võit vähem areneneud maade a...
Vastandas end barokile Prantsusmaa, keskuseks sai Pariis AJALUGU 18. Saj lõpul toimusid suured muutused Euroopas Suur Prantsuse Revolutsioon (1789 - 1794) Napoleoni sõjad (1799 - 1814) Viini kongress (1814-1815), Euroopa riikliku jaotuse muutus ISELOOMUSTUS Välditi juhuslikku, segast Toetuti uuesti antiigile ehk antiikkultuuri iluideaalidele Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos järgima pidi KLASSITSISM FILOSOOFIAS Ratsionalistlik tendents ilmnes juba Rene Descartes'i töödes "Mõtlen, järelikult olen" 18. Saj valgusfilosoofid Rousseau, Voltaire, Diderot, Montesquieau, Kant Valgustajate ideed leidsid väljendust "Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioonis" Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust, struktuuri Luules hinnati riime Muusikas hinnati teoste selget ja reeglistatud ülesehitust ja vormi Kujutavad kunstis ja arhitektuuris geomeetrilisi kujundeid
· Lahutas vastandid Moliere prantsue näitekirjanik Pedro Calderon Hispaania kirjanik, tuntud näidendite poolest Valgustus ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. · pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse · ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus · inimmõistuse kõikvõimsus · looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. · humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire prantsuse filosoof,kirjanik Daniel Defoe inglise kirjanik Romantism - Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele · mineviku idealiseerimine
Maa on üldine vara. Independendid aga olid selle poolt, et kirikukogud peaksid olema sõltumatud. Millised puritaanliku ellusuhtumise ilmingud ja moejooned jõudsid ja väljaspoole Inglismaad ning on elujõus veel tänapäeval? Puritaanlased hindasid töötegemist ja rassimist, eks praegugi hinnatakse töötegemist. USAsse jõudnud puritaanid on mormoonid, ja neid leidub siin-seal tänapäevani. Valgustusideoloogia tunnused Peamine kriteerium oli inimmõistus. Ideaaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusse, olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Eeskujuks inimühiskonnale loodus. Iseloomiik oli ka uus humanism. esiplaanile sealti einimene oma vajaduste ja kirgedega. Võideldi üldse kirikliku ideoloogiaga. Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja uusaadli vaated.
Taju Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga.Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimdaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtusei ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhioma...
avalik haldus - keskendub riigi tegevuse korraldamisle, täidesaatva riigivõimu tegevus avalik-õiguslikud institutsioonid - ... dividendid - osanikutulu, AS kasumiosa, mis aktsionärile välja makstakse munitsipaalettevõte - omavalitsusele kuuluv ettevõte jätkusuutlik areng - arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 6)¤Autoriteet-traditsioonid, karismaatilisus või ratsionalistlik mõtlemine ¤Sund - vägivald või õiguslik sund 7)Riigivõimu tunnused: -seaduste kehtestamine -maksude kogmine -õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks -otsused kõigile kohustuslikud -igapäevaelu korraldamine -riigi esindamine rahvusvahelises suhtlemises -üks võimukese ja võimuasutuste hierarhia Komponendid: -spetsiaalsed asutused ja institutsioonid -bürokraatia -kirjalikud õigusnormid 8)Demokraatia põhitunnused: -konkurents -hääleõigus -kodanikuõigused
värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoogias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria suunad on empiristlik kogemus määrab taju, nativistlik taju on sünnipärane ega sõltu kogemustest, ratsionalistlik taju põhineb alateadlikul järeldusel Eesti taju uurijad: Jüri.Allik , T.Bachmann , Aavo.Luuk, Väljamaalt: H. Von Helmholtz, W. Epstein, R. Gregory, J.J. Gibson, G. Johansson Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendik ja lünklik ning alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised neli tingimust. Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte.
tõstes esile inimmõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus, mida rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Tema põhiteos on 1637. aastal ilmunud „Arutlus meetodist“ mis rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks pidi tema arvates kõiges kahtlema. Tema filosoofia põhiprintsiibi „Ma mõtlen, järelikult olen olemas“ tuletas ta kahtlemisest ja kriitilisest mõtlemisest. Valgustusajastu põhijooned olid ratsionalistlik maailmakäsitlus, loodus eeskujuks, uus humanism. Valgustajatele oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, vana kord ja maailmakäsitus olid mõistusvastased, ees ootav ühiskond pidi olema mõistuspärane. Valgustajad uskusid mõistuse kõikvõimsusesse ja olid veendunud, et ideed muudavad maailma ja hakati levitama uusi ideid. Kõik mis oli loodusega vastuolus, pälvis hävitava hinnangu. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, millega astuti kristliku asketismi vastu
Valgustuse tekkimise eeldused (3). Maailmapildi avardumine(maadeavastused); Tehnika areng, mis võimaldas hankida teadmisi loodusest, saadi aru, et looduses pole midagi juhuslikku; Uute mõtteviiside tekkimine hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet, katsetega saadud tulemused panid inimesi kahtlema vanadest tõdedes. Valgustuse iseloomulikud jooned? peamine kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, eeskuju oli loodus, omane oli uus humanism. Millised olid valgustuse tagajärjed? Riik, kus valgustus tekkis? Inglismaa. T. Hobbesi filosoofia? kõik inimesed on võrdsed, Õige kuningavõim on absolutism,Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest ta oli sunnitud olema paguluses J. Locke filosoofia? täieliku parlamentarismi ja usuvabaduse pooldaja. riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest
Kuid me ei saa seda kunagi teada, mis on tegelikkuse loomus. On ainult üksikud vihjed, mida silmad seletavad. Subjektivism tegelikkus on see, mis meile paistab. Igapäevaelus marginaalsel tasandil. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ning teadmine selle analüüsist. See, mida tajume oma meeltega(5). John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Mõnd asja ei saa meelelisest kogemusest tuletada, sinna jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Descartes, Platon. Küsimused Herakleitose tekstide kohta: 1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Selgitage. (Kuna Herakleitose tekstid on säilinud ainult fragmentidena, siis tuleb neid interpreteerida!)
Valgustus ajastu algus ja valgustus prantsusmaal: Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab ...
tegelikkuse loomus kuna oleme piiratud oma kehaga. Meil on ainult vihjed, et see mida silmad seletavad ei veel kõik. Subjektivism tegelikkus ongi see, mis meile paistab, seda on võimalik teada tänu sellele, et see meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ja selle analüüsist. John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Teatud asju ei ole võimalik meelelisest kogemusest tuletada (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused). Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Platon, Descartes. Ma mõtlen järelikult ma olen. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad?
Vastseliina 2009 Referaat ,,Kalevipoeg suur Euroopa eepos" Referaat ,,Kalevipoeg suur Euroopa eepos" on kirjutatud Jüri Talveti artikli põhjal, mis räägib "Kalevipoja" saamisloost. Teosest on saanud maailma eepos, tänu millele Eesti sai endale ajaloo. Teose mõju teistele kirjanikele oli väga suur Euroopas, isegi maailmas võis seda nimetada (maailma) eeposeks. Kalevipoja eepos on seotud teiste maade kultuuriga. Näiteks Eestis on "Kalevipoeg" siis teistes riikides on teistsugused eeposed. Kreutzwaldi Kalevipoega peetakse Eesti kirjanduse rajajaks. Eelkõige rahvaluule seisukohalt. Kalevipoeg väljendab sõnas rahvuse (eestlase) kollektiivseid ihasid ja hirme. Jüri Talveti artiklis võrdlev autor Kreutzwaldi ,,Kalevipoega" muinaskreeka ,,Iliase", keskaegse ,,Edda" laulude ja soomlaste Kalevalaga. ,,Kus valitseb ehtne, algeliselt hõimuteadvust peegeldav folkloor" (Jüri Talvet, lk 886), kusjuures ,,Kalevipoega" pe...
KAHEKSAKÜMNE PÄEVAGA ÜMBERbMAAILMA "Kui Phileas Fogg Londoni jaama jõudis, näitasid kõik kellad kümne minuti pärast üheksa. Phileas Fogg oli sooritanud ümbermaailmareisi ja jäänud viis minutit hiljaks! Ta oli kaotanud." See on maailmakirjanduse üks ilusaimaid puänte. Inglise dzentelmen oli oma prantsuse teenri Passepartout´ga olnud teel 80 päeva. Koos said nad jagu avameretormidest, trotsisid katkenud raudteeliinidest ja valedest sõiduplaanidest tekkinud ebameeldivusi, lõid võidukalt tagasi koguni indiaanlaste rünnaku. Ja nüüd kõik asjata? Ei. Areenile astub nähtamatu liitlane aeg. Kui idasuunas liikuma hakata, on ajavõit iga pikkusekraadi kohta neli minutit. Kui see 360-ga korrutada, on tulemuseks täpselt üks päev Phileas Fogg ja Passeportout jõudsid kohale varem! Nende ümbermaailmareis kestis ainult 79 päeva. Jules Verne ise turismist suurt ei hoolinud. Ta oli liiga vaene, sest hakkas kirjanikuks vastu oma j...
Descartes: ,,Arutlus meetodist" 1) Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist. 2) Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb
filosoofia (kr.k. tarkusearmastus) Filosoofia eesmärk on teoreetiliselt saada teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (k...
Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kanti 1784.a. Selle nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist varjupimedusest ja uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusajastu oli 17.-19.saj. Selle hiilgeaeg oli 18.saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus. Tema poliitiline ideaal
sajandisse. kuninga ümber ning Louis XIV hakati nimetama Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse Päiksekuningaks. Kuningas nimetas ametisse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. karistas ja andis armu. Kui Louis XIV suri Tema põhiteoseks oli ,,Arutlus meetodist". 1715.a., sai Louis XV nime all troonile Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgustusideoloogiale oli omane uus Saksa-Rooma keisririik:Esindusorgan humanism. Valgustajate vanema põlvkonna Riigipäev koosnes kolmest kuuriast. Riigipäev ei ideoloogiks oli Voltaire. Ta rõhutas ka olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isikuvabadust. Tema poliitiliseks ideaaliks oli isegi vaimulike esindust. 16131640 ei kutsunud valgustatud absolutism
Alles hilisemal ajal muutus ühes või teises piirkonnas kehtiv ilmalik õigus teadusliku uurimise ja õpetamise objektiks. Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe. Siinkohal piirdume vaid etappide nimetamisega: 1) Glossaatorite koolkond 12.-13. saj; 2) Konsiliaatorite koolkond 14.-15. saj; 3) Humanistlik jurisprudents 16. saj; 4) Usus modernus pandectarum 17. saj; 5) Ratsionalistlik loomuõigus 18. saj; 6) Ajaloolina koolkond 19. saj. Loomuõigus. Rooma õiguse retseptsiooni ühe etapina on eespool nimetatud ka ratsionalistlikku loomuõigust, samas on viimase tähendus Euroopa õiguslikus arengus niivõrd suur ja iseseisev, et teda nimetatakse Rooma õiguse kõrval teiseks õiguse allikaks Õhtumaa õigusajaloos. Loomuõigus on põhimõtteliselt inimeste ühiskondliku elu õiglase korralduse üldkehtivate ja
nad püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sgavama sisemise tunnetamise suunas. Pietistid aitasid kirikul saada kiiremini üle Põhjasõja-järgsest madalseisust. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises. Hernhuutlased vennastekogudus, kes viisid rahva sekka pietistlikud ideed. Ratsionalism pietistlik pastor vs. ratsionalistlik õpetaja. Jõudis 18. saj. keskel Saksamaalt. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Nekrut - tavaliselt talupoeg, kes pidi Vene sõjaväes teenima.
1) tunnetamise vormid 1) Filosoofia 3 põhiprobleemi a) meeleline tunnetamine e sensuaalne a) Metafüüsiline –so on olemisõpetus, mis pärit Aristotelese käsikirjadest, kus füüsikale b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge- c) mõistuslik tunnetamine e ratsionaalne (ratsionalism Descartes-mõtlen, järelikult monism-1alge näit Thales-vesi, dualism-2alget, näit keha ja hing, sisu ja vorm, aineline ja olen olemas) d) mittemõistuslik e irratsionaalne (Schopenhauer)-tunnetus rajaneb vaimne, pluralism-mitu alget(vähemalt 3) näit aatomiõpetus. alateadvusele e intuitsioonile e) religioosne tunnetamine e ilmutuslik tunnetamine b) Epistemoloogiline – tunnetusõpetus f) teaduslik tunnetamine e positiivne (pos...
Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane, võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks;
· Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid, lõpetati peod ja alkoholi tarbimine · Päevikute ja kirjavahetuse pidamine innustas kirjutamisoskust arendama · Andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas 20. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? · Pietistlik jutlus pidi mõjutama usu sügavamat tundmist, panema nutma või õhkama · Ratsionalistlik jutlus oli õpetlik, jagas kasulikke nõuandeid või praktilist elutarkust · Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, väljapääs usuvagaduses · Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, talupoegade pärisorjust
saj, lõpp 19.saj.) pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. (Inimkonna väljumine vaimupimedusest ja kiriku rüppest.) Rene Descartes (1596-1650) Sündis Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana, õppis jesuiitide gümnaasiumis, elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis. Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus. Valgustusajastu põhijooned: ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 1) inimmõistuse kõikvõimsus 2) looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. 3) humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire (1694-1778)- Francois Marie Arouet'i varjunimeks, ta oli poeet, ajaloolane, ideoloog, jurist, kirjanik, dramaturg, pealmiseks vastaseks pidas katoliku kirikut (purustage koletis!). Ei tahtnud tööd teha, sõbratar lasi Voltaire'ile enda lossi lisatiiva ehitada, oli 2 korda bastille vanglas
loodud, ei eksisteeri asjadest sõltumatult, seega asjad on mõistete alused. Mina arvan pigem, et füüsilised objektid on siiski olemas ning need eksisteerivad meie kogemustest ja nende objektide kohta käivatest teadmistest sõltumatult, ning nende objektide omadused ja omavahelised suhted on sõltumatud kontseptsioonidest, mille toel neid mõistame, ja keelest, mille abil neid kirjeldame. Tunnetusteoreetilise filosoofia ratsionalistlik suund väidab, et teadmiste allikaks on mõistus koos loogilise mõtlemisega, mitte kogemus ega meelte andmed. Empirism seevastu peab teadmise aluseks kogemusi, eitades kaasasündinud ideid ning seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Nende kahe vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Minule ei sümpatiseeru aga kumbki, kuna mõlemad tunduvad kuidagi äärmuslikud. Eelistan kuldset keskteed ning pooldan pragmatistlikku traditsiooni, mis näeb
Suurte maadeavastuste tulemused Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes. Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad. Kauba- ja fondibörsi tekkimine Hindade revolutsioon Teadmised ümbritseva maailma kohta avardusid hüppeliselt. Valgustus Prantsusmaal põhijooned Peamiseks kriteeriumiks oli inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Eeskujuks võtsid valgustajad looduse. Uus humanism (esikohal inimese vajadused ja kired) Voltaire'i ideaal oli valgustatud absolutism (valitsejad astuvad liitu filosoofidega) René Descartes 1596- prantsuse matemaatik, filosoof1650 ja loodusteadlane Analüütilise geomeetria isa 17. sajandi ratsionalismi isa "Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Voltaire
Hupel saabus 1757. aasta sügisel Riiga, plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes sinna kogu oma ülejäänud eluks. Hupel sai endale töökoha Äksil, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks. 1764. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiizsema Põltsamaa kihelkonna pastoriks. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" ja
liikumine, mille juured ulatusid 17. sajandi teadusalastesse saavutustesse. 18. sajandil muutis valgustus oluliselt valitsejaid. Valitsejad hakkasid rohkem nägema oma kohustusi alamate suhtes. Alamad hakkasid nägema iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Valgustajate jaoks oli tähtsamail kohal inimmõistus. Vanat korda ja maailmakäsitlust peeti mõistusevastaseks, tulevane ühiskond pidi aga kujunema mõistusepäraseks ja inimlikumaks. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusesse, olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Nende ideede mõistmine eeldas haridust ja teadmisi. Võitluses vana korra ja mõtlemisviisi vastu seadsid valgustajad inimühiskonnale eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus esines looduses, oli see nende arvates mõistlik, aga kõik loodusega vastuolus olev pälvis hävitava hinnangu. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism, millel olid sarnased väärtushinnangud
Harmoonia arenemine
Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsus
Looduse ülistamine
Inimesed on erinevad, kõikidel on oma tee ja vaatenurk, mida ma tean?
Vormiliselt vaba, ilma mahupiiranguta
Institutsionaliseeritud kirjandusmaailm klassitsismi ajal.
Klassitsistlikud reeglid, žanrite hierarhiad.
Klassitsism – barokki vastandine
Keele puhtuse eest hoolitsemine, absolutism kultuurilise indidualismi vastu
Ratsionalistlik tendents
Antiigi esteetika toetamine
Ranged reeglid : selge piir « kõrge » (tragöödia peab puhastama ja
õlisema) ja « madala »( komöödias hinnati õpetlikkust,moraali) vahele
Draamas – aja-, koha,- tegevsühtsus
Luules on puhtad riimid ja ranged vormid
Armastus, ja kohustus klassitsistlikus tragöödias Corneille´”Le
Cidi” näitel
Cid ei vastanud kõikidele klassitsistlikele reeglitele
Relativism seisneb aga kõikehaarava mitteajaloolise ratsionalistliku olemasolu, mille alusel ühte teooriat teisest paremaks pidada, eitamises. Kuhn kui relativist arvab, et paradigmasid saab valida suhteliselt vabalt ning pole ühte ja ainsat õiget, teooria heaks või halvaks määratlemine on erinev isikute ja inimrühmade puhul. Lakatos jäi ratsionalistina oma teooriale kindlaks, uskudes, et see annab teadusele hea, muutumatu aluse. Kuid see ratsionalistlik kriteerium on oletuslik ning seda tuleb teadusajaloo taustal testida. Pigem tundub teadusele kasulikum olevat Kuhni relativistlik seisukoht, mis rõhutab indiviidi tähtsust teaduslike teadmiste avastamisel. Teadlaste seas käib ka sage vaidlemine objektivismi ja individualismi üle. Individualistid väidavad, et teadust mõistetakse sõltuvalt erilistest veendumustest, mis on iga indiviidi puhul erinevad ja iseloomulikud. Need veendumused püsivad isiku ajus ning neid ei
eristada tõde valest. Mõistus on kõigil inimestel ühesugune, mis tähendab, et ühed inimesed ei ole mõistlikumad kui teised. Meie arvamuste erinevus tuleneb aga sellest, et iga indiviid juhib oma mõtteid omamoodi ning vaatleb erinevaid asju(kõik inimesed ei pööra samadele asjadele lihtsalt tähelepanu). Seega on iga inimese ülimaks eesmärgiks õppida oma mõistust võimalikult hästi rakendada. Antud seisukoht on ratsionalistlik, kuna sellest järeldub, et tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline arutlemine(autori sõnastuses mõistuse hea rakendamine). Kuna mõistus on kõigil inimesel ühesugune, siis ei ole teadmiste allikaks kogemus või vaatlus, nagu empiristid väidavad, sest sellisel juhul oleks kõigil inimestel sõltuvalt kogemuse rohkusest ja eripärast ka erinev mõistus. 2) Esiteks, ei tohi uskuda eelarvamustesse ning pidada tõeliseks asju, mida inimene ise pole tunnetanud
Seepärast võime tihti alluda eksitustele, kuid meil on võimalus kasutada oma mälu ja intellektuaalsust, et oma otsustusvõimet suunata asjadele, mida tajume selgelt. 4. printsiip "mina olen, mina eksisteerin" (Arutlus meetodist IV osa ja II meditatsioon algus) - esitage argumentatsioon selle põhjendamise kohta ja kuidas saate ise sellest aru (mida see lause tähandab) --> ülesanne: mõelda mile poolest see printsiip ja hinge pidamine inimese olemuseks (küsimus 2) on ratsionalistlik Rene Descartes uskus, et "mina olen, mina eksisteerin" peab paika. Ta kujutas ette, et kõik, millest ta mõistus koosneb, on vaid illusioon ning proovis kahelda kõiges, millest ta teadlik on. Selle käigus sai ta aega teada, et milleski kahtlemiseks peab ta keegi olema, sest kahtlus omakorda on mingisugune mõte. Sellest järeldas Descartes, et ta on olemas. Sellest järeldab autor, et ta on mõtlev isend ning tema hing ja keha on kaks eraldiseisvat asja.
Kuidas interpreteerida? Odysseuse vabadus seisneb selles, et ta on kinni seotud. Vaba inimene, kuid ei saa käituda nii nagu tahab. Adorno järgi vaba inimene see, kes suretab oma instinktid. Odysseus on valgustatud inimene – jääb ellu tänu sellele, et on kinni seotud. A: „Me elame ajastul, mil Ego valitseb Id’i üle.“ – instinktide maailm on alla surutud. Ta näeb, kuidas 20ndal saj tõusevad esile pragmaatilised ühiskonnamudelid. Tema jaoks üks mudel, mis oli samuti ratsionalistlik ja pragmaatiline - natsi- Saksamaa – ka tehniline. Teine, mida ta kummalisel kombel ei vastandanud natsi- Saksamaale oli kapitalistlik süsteem. Diktaatorlikud süsteemid valgustuse tulemus. Humanism ei ole inimsõbralikkus, inimkesksus. Kultuuritööstuslik tootmine. Kunstiteos oma mittelõpetatuses annab edasi looduse mittelõpetatust. Kaubavorm – sotsiaalsed suhted, mis on olnud osalised kunstiteose loomisel, peidetakse kaubavormi ära. Kaubana toimib kunst üldse teistmoodi. See on A
saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud elasid vaimse müüdi vaba iseteadva inimese ususõjad; Prantsusmaal ideed (Voltaire, Diderot, maailmas. Puudus vastu kultuuri ilma- priiskav absoluutne Rousseau) ja Descartes'i imetlev hoiak nähes likustumine. Keskaja monarhia, õukonna rajatud ratsionalistlik ilu, kiideti Loojat. Usuti lähtepunktis olnud elulaad nõudis palju filosoofia. Nõrgenes jumalikku algesse. Jumal asendus inimese raha. Monarhiavastased õukonna ja kiriku võim Inimene oli üksik endaga. Uus looduse- kodanl. revolutsioonid, (Suur Prantsuse rev.). üldiseloomustus indiviid, kes orienteerus käsitlus kogu loodus ühiskond kääris
neitsilikkust kui ka punane roos, mis väljendab tema heldust. Rukkilill ravib soolapalavikku, õun on halva sümbol. Loomade maailm on põhiliselt halva universum. Jaanalind, kes jätab oma munad liiva sisse ja unustab neid haududa, kujutab patustajat, kes unustab oma kohused Jumala ees. Kits on himuruse sümbol. Skorpion valelikkuse ja eriti juutide kehastus. Muinasjutulised loomad on kõik saatanlikud, Kuradi kehastused. Linnaelanikkonna arenguga kaasnes uus, ratsionalistlik mõtlemine, mis hakkas senist loodusetunnetust välja vahetama. Praktiline tegevus muutus keerukamaks tänu töövahendite täiustumisele ning see omakorda avaldas sihipärasemat mõju loodusele. Mõned filosoofid kutsusid üles ühendada usk ja looduse uurimine mõistusega. Seoses tööstuse tekkimisega tekkis vajadus täpsemate mõõtmiste järele, kaubandus nõudis suuremat kiirust liikumisel eri kohtade vahel. Inimene, kes elab linnas, allub looduse rütmidele juba vähem, eraldab end
Inimesed tunnevad koos sarnaseid tundeid ja elavad läbi sama valu. Näiteks hingevalu lähedase eemalolemise tõttu: „Individuaalne tunne nagu lahusolek armastatud olevusest muutus juba esimestel nädalatel terve rahva ühistundeks. Ja koos hirmuga sai sellest pika vangipõlve kõige valusam piin.” Kahtlemata on teose kõige sümpaatsem ja heroilisem tegelane doktor Rieux. Ta on vastutav, südametunnistusega inimene, kes ei kõhkle hetkegi katkule vastu astumaks. Ta on kaalutlev ja ratsionalistlik, ta eitab oma töö kangelaslikkust. Ta ei usu ka kõrgema abi võimusesse, teades, et tema vabadus on tema enda kätes. Ta võtab enda peale kogu vastutuse ning töötab puhkamata. Hoolimata kõigest, jäi Rieux truuks sellele, mida uskus. Kui Othani poeg oli piinarikkalt surnud, ütles Rieux, et ta ei suuda seda enam taluda ja lahkus. Talle järgnes isa Paneloux, kes ütles talle, et on asju, mida me ei suuda mõistusega hoomata, kuid me peaksime õppima
Pilet nr 1. 1. Saksamaa ühendamine Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi keiser loovutas pärast Vestfaali(1648) rahu suveräänsuse välispoliitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. Saksamaa killustus paljudeks riigikesteks. Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid kõigepealt omaks saksa tippharitlased, esialgselt ühineda rahvuslikult. Algul tõlgendati rahvuslikku ühtsust kultuurilisena ja levis vaid kitsas ringis ja seda nim. elitaarseks liikumiseks. Prantsuse revolutsiooni mõjul moodustati Reini-saksa vabariik- esimene vabariik saksamaa pinnal. Napoleon Bonabarte juhtimisel peetud sõjad tõid kaasa muutused Saksa riikide süsteemis.1803 likvideeriti keskajast pärit piiskopkonnad ja väiksed ilmalikud riigikesed, mida oli üle 100. Suurimad Baier, Baden, Württemberg. 1806 moodustati nende baasil Reini liit seal viidi läbi reforme, vähenes aadli mõju, eriline rõhk koolisüsteemile ja gümnaasiumidele. 1807. kaotati pärisorjus, kehtivaks tu...
ülejäänud eluks. Tõenäoliselt juba 1758. aastal sai Hupel endale töökoha Äksil, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks. 1764. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiizsema Põltsamaa kihelkonna pastoriks, kus parajasti oli majandusbuum ja kirikuõpetaja amet oli majanduslikult enam kui rahuldavalt kindlustatud. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760. aastate lõpust kuni 1799. aastani). Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-
· Ära võta midagi, mis ei kuulu sinule, välja arvatud juhul, kui see on koormaks omanikule ja ta soovib sellest sinu heaks vabaneda. · Ära kaeba muresid sellele, kelle ees sa end alandada ei taha. · Ära tee liiga väikestele lastele. Kirjanik Don Webb on öelnud, et satanism on protestlik käitumine. (http://www.chaosmatrix.org/library/chaos/texts/whatsatn.html) Maailmas on olemas neli erinevat liiki satanismi: ratsionalistlik, okultistlik, happeline satanism ja lutsiferiaanlus. (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/saatana-kogudus-jai-registreerimata.d? id=3358586 ) 5 1) La Vey satanism ( ratsionalistlik satanism) on 1966. aastal Anton Szandor La Vey poolt asutatud Saatana Kiriku suund. Ratsionaalne satanism eitab jumalat kui kõrgemat vaimolevust ning seab iga inimese iseenda jumalaks, propageerib materiaalsete ja füüsiliste hüvede nautimist, edasipüüdlikkust, hingelist ja
kolooniavõimu laiendamisele maailmasStuartite võimuletulekust alanud Inglise ja sotimaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707. Siit alates on Suurbritannia ametlik nimetus Ühendatud Kuningriik. Iirimaa jäi koloniaalstaatusesse. 1801- said iirlased esindusõiguse Inglise parlamendis, kuid see puudutas vaid protestante. Valgustus: Eeldus: teaduse areng, mis tõstis esile inimmõistuse. Prnt. Filosoof Descartes(mõtlen, järelikult olen olemas). Põhijooned: inimõistus, ratsionalistlik maailamkäsitus, looduse eeskuju inimühiskonnale, omane oli ka humanism. Voltaire- võitles katoliku kirikuga. Loodusõiguse teooria. Ühiskkonna aluseks on vabadus ja omand. Rõhutas isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Montesquieu- Satiiriline suhtumine Prantsusmaa abs. korda. Ta analüüsis despootiat, monarhiat ja vabariiki. Kesksel kohal võimude lahususe teooria. Liberalismi isa. Konstitutsioon. Rousseau- riik peab toimima ühiskondlikut lepingu alusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
