Peeter I ratsamonument: 1920 7. juulil otsustas Tallinna Linnavolikogu maha võtta Peeter I mälestussammas. Kuju mahavõtmine lükati aga edasi, kuniks selle asemele saab püstitada mõne teise kuju. Linna haridusosakonnale tehti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 1922 10. veebruaril otsustatakse linna haldusosakonna koosolekul Peeter I kuju maha võtta. Otsustati ka Vabadusplatsi planeerimine ette võtta ja sinna Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistav monument rajada. 29. aprilli öösel võeti Peeter I mälestussammas maha. Samal aastal tegi Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ettepaneku püstitada Tallinnasse Vabadussõja mälestusmärk. Linna ehituskomisjon lootis tookord kuu ajaga töötada välja vabadusmonumendi kava ja kuju. Otsustati kasutada Peeter I ausamba aluskive. Kavandatava mälestussamba avamispäevaks määrati 24. veebruar 1924.
Vabariigi aegset arhitektuuri võib aga tundma õppida Pompejis ja Herculaneumis, mis mattusid 79. aastal p.k.r Vesuuvi tuha alla. Keisrivõim Toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ehitisi. Keisrite ajal lammutati vanu ehitisi ja rajati uusi range planeeringuga, sümeetrilise ülesehitusega foorumeid. Neist kuulsaim on Trajanuse foorum. Foorumile pääses ühest suure kaaravaga väravast. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus suur hoone, raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia.> Basiilika ja Trajanuse sammas Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Basiilikates peeti kohut, tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosolekuid. Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks pikerguseks ruumiosakslööviks. Keskmine lööv oli külgmistest kõrgem.
firenze leidlaste kodu,1421 san lorenzo kirik,pazzi kabel Leon Battista Alberti(1404-1472) Temaga koos tuli uus palazzode tüüp(akende vahel on pilstrid) mõisted:palazzod-firenze patriitsiperekondade paleed Itaalia slkulptuur. Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Kuulsamad tööd-pariisi väravad Ta tegi 28 kullast skulptuuri mis kujutasid piibli tegevusi Donatello(1386-1466) Vanarenessansi skulptuuri kuulsaim meister Kuulsaimad tööd-püha jüri(1417),taavet(1430),gattalameta Ratsamonument Andrea del Verrocchio(1435-1488) 15saj teise poole tähtsaim skulptor kuulsaimad tööd:taavet,colleoni ratsamonument Luca del Robbia ja Andrea olid parimad majoolikatehnikas Taas elustus medalikunst Itaalia maalikunst Maalikunsti tähtsaimaks keskuseks oli firenze Masaccio(1401-1428) Tähtsaimad tööd-püha kolmainsus,bracacci kabeli freskod Fra Angelico(1388-1455)uuendas maalikunsti(maalis mloodust) Piero della Francesca(1416-1492)eriti vaimustatud matemaatilistest reeglitest
Ehitise osade proportsioonid. RUSTIKA jämedalt tahutud kivid. SKULPTUUR Baramante Peetri kiriku arhitektidest Brunellaschi Firenze kirikukuppel Palazzo = palee Albert Ruccelai palee Medicitele Eeskujuks Vana-Rooma kujud. Individuaalsuse ja psühholoogia edasiandmine. Vaba figuur. Ratsamonumendid. Medalikunst. 1. RELJEEFID a. Pronksuksed Ghiberti, Firenze toomkirikul. 2. VABAKUJUD a. Donatello Taavet, Grattemelata ratsamonument b. Verocchio Taavet, Coleoni ratsamonument MAALIKUNST Lähtuti loodusest. Perspektiivi kujutamine. Valgus, vari. Koolkonna kujunemine. Simone Martini Fra Filippo Lippi Anobua Mantegno Paolo Uccello Fra Angelo Sandra Botticelli ,,Veenuse sünd", ,,Primavera" PALAZO - nelinurkne siseõuega hoone
lk 85 4. 5. Panteoni läbilõige kujutab planeeti 6. Panteon sai loomulikku valgust katusel olevast august 7. Panteoni sisepinnal olevaid süvendeid nimetatakse nisideks.Nisside ette asetatud sambad loovad mulje, et seinad on õhemad ja kuppel kergem kui tegelikult 8. Trajanuse ratsamonument oli Rooma kuulsaim ratsamonument 9. Rooma linn oli ümbritsetud müüridega, mida linna kasvades laiendati. Keisriaegne Rooma müüri ei vajanud, sest riigivõim oli nii kindel, et tagas vähemalt Itaalias rahu ja julgeoleku. lk 89 1. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. 2. Realistlik portree ja maalikunst valitsesid rooma portreeskulptuuris. 3. 4. Rooma seinamaalidega saab tutvuda Fauni majas 5. Pompeji seinamaalis või eristada 4 stiili. 6. Vettiuste maja on Pompeji tuntuim villa. 7
Renessanss • 14. – 16. sajand, jagunes kolmeks etapiks (eelrenessanss, vararenessanss, kõrgrenesanss) • Humanism • Antiikaja väärtustamine • Käsitöölisest kunstnikuks • Moraalilangus, naudingud • Religioonile väliselt tähtis roll • Tekkis Itaalias Bramante Väike kabel ehk „Tempietto“ Bramante „Tempietto“ • Kõrgrenessanssi esikteos • Hea näide, kuidas antiikaeg mõjutas renessanssi arhtiektuuri: ▫ Sammaskäik Donatello „Gattamelata ratsamonument“ Donatello „Gattamelata ratsamonument“ • Valisin, sest oli esimene ratsamonument pärast antiiki • Reaalne ning kujutati sõdalast • Idealiseeritud portree Sandro Botticelli „Veenuse sünd“ „Veenuse sünd“ • Valisin, sest: ▫ Piibli stseen ▫ Usuline ning antiikmütoloogiline teema ▫ Suuremõõtmeline ▫ Õlivärvidega tehtud ▫ Tegelasi kujutatakse tegevuses Barokk • 17. – 18. sajandi keskpaik
talupoegi; maalikunst oli realistlikum( olustikumaalid); polnud antiigimõjutusi; kunstnike eesmärgiks inimese hingeelu avamine; tahvelmaali tähtsus(eriti peened); palju tiibaltareid e kappaltareid; kasutati õlivärve; kujutleti elu inetut poolt Tempera on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Vararenes - (tellisid Medicid) Donatello skulptor(Taavat jaGattemelata ratsamonument) ja maalikunstnik; Verrochio- skulptor(Taavet ja Colleoni ratsamonument) ja maalikunstik (frescomaal, tempera, õlimaal) Masaccio- freskomeister, kes lähtub V-Rooma seinamaalist( Paradiisist väljaajamine) Botticelli maalikunstnik, maalis antiikmütoloogia teemadel ( Kevad, Veenuse sünd Kõrgrenes - (tellisid paavstid hertsogid) Leonardo da Vinci mehaanik, luuletaja, filosoof, anatoomik, skulptor, arhitekt, kes kasutas sfumatot(õrn
tõde kui ka ilu Jan van Eyck(1380-1441)/Hubert van Eyck- madalmaad, perspektiiv ei oleveel täiuslik, ese ja isik väga täpselt joonistatud, teemad kiriklikud *Genti altar(1432 suur tiibaltar)- Saint Brato katedraalis Gentis tänaseni, 24 pilditahvlit, avamisel oli näha 12 ülejäänd 12 suletud altari välisküljel. *Arnofili kihlus- abielu sõlmimise tseremoonia, londonis,taustal on peegeltseen teiselt poolt Donatello(1386-1466)-itaalia, skulptor, esimene ilmalik ratsamonument pärast antiiki *Gattamelata ratsamonument- veneetsia palgasõdurite pealik, pronksist *Taavet pärjaga ja kübaraga Sandro Boticelli(1444-1510)- itaalia, (antiik)mütoloogilised maalid *Venuse sünd *Kevad Hieronymus Bosch(1450-1516)-madalmaad,15.saj sürrealist, eluajal hinnati kõrgelt,maalides seguneb reaalne ja kõige äärmuslikum fantaasia, kujutab valel teel asuvat maailma allegooriliselt
Keisrivõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi. Foorumitele oli pea iga põlvkond lisanud mõne ehitise ja need paiknesid korrapäratult. Keisrite ajal lammutati vanu ja rajati uusi range planeeringuga sümmeetrilise ülesehitusega foorumeid. Uhkem neist oli Trajanuse foorum. Forumie pääses suure kaaravaga väravast. Väljakut ümbritsesid hooned, mille fassaade kujundasid korrapärased sammasteread. Keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia. Basiilika oli ehitustüüp mida roomlased kasutasid paljud avalike ehitiste juures. Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks lööviks. Kesklööv oli teistest kõrgem ja selle kõrges seinas olid aknad. Trajanuse foorumiga oli seotud tema auks püstitatud sammas, mis sisaldas ta matuseurni. See oli 30 m kõrge ja kunagi oli selle tipus Trajanuse pronksfiguur
Albrecht Dürer Albrecht Dürer Albrecht Dürer Pieter Brueghel vanem Pieter Brueghel vanem Pieter Brueghel vanem Matthias Grünewald Tizian NIMETUSED: ,,Aadama loomine" (Sixtuse kabeli laemaal) ,,Venuse sünd" ,,Sixtuse madonna" ,,Ateena kool" ,,Primavera" (,,Kevad") ,,Seitse surmapattu" ,,"Kaupmees Arnolfini ja tema naise portree" ,,Taavet" ,,Mona Lisa" ,,Püha õhtusöömaaeg" ,,Urbino venus" ,,Isenheimi altar" ,,Taavet" ,,Maarja kroonimine" ,,Aragoni Katariina portree" ,,Gattamelata ratsamonument" ,,Apokalüpsis" ,,Ninasarvik" ,,Noor jänes" ,,Paabeli torn" ,,Pimedad" (Pime juhib pimedat) ,,Jahimehed lumes" 1. ,,Aadama loomine" Michelangelo (Itaalia kunstnik) 2. ,,Mona Lisa" Leonardo da Vinci 3. ,,Veenuse sünd" Sandro Botticelli 4. "Kaupmees Arnolfini ja tema naise portree" Jan van Eyck 5. ,,Püha õhtusöömaaeg" Leonardo da Vinci 6. ,,Jahimehed lumes" Pieter Brueghel vanem 7. ,,Taavet"
Pantheon Pariisis, mille autoriks oli Jacques-Germain Soufflot. 17.Missuguses Eesti linnas oli klassitsismiajastul vilgas ehitustegevus? Tartus 18.Missugune kirik Pariisis on täpne koopia Ateena Akropolis asuvast Parthenoni templist? „Kõigi jumalate kirik“ Pantheon 19.Missuguses linnas asuvad Brandenburgi väravad? Berliinis 20.Missuguse meie naaberriigi pealinna südalinn on klassitsismi isel. näide? Soome pealinna Helsingi südalinn 21. Kunstiajaloo suursuguseim ja imposantseim ratsamonument ja tema autor? Vaskratsanik (Peeter I ratsamonument), mille autor on Etienne Maurice Falconet. 22.Mis teemadel valmistati klassitsimiajastul skulptuure? Juhinduti antiikaegsest iluideaalist ja mütoloogiast. 23.Mida seostad sõnaga „ampiir“? Antiikaja jäljendamist kunstis, olmes ja mööbli valmistamises. 24.Kes oli klassitsistliku maalikunsti teerajajaks? Jacques Louis David 25.Missugused tarbekunsti esemed andsid informatsiooni antiikmaali kohta?
Järgmised korrused kergema ilmega. FILIPPO BRUNELLESCHI arhitekt ja skulptor. Kavandas Firenze toomkiriku kohale kupli. See oli eeskujuks kõigile selle ajastu arhitektidele. Pazzi perekonna kabel . Leidlaste Kodu Firenzes. Skulptuur Taastas iseseisva kunsti liigi õigused. Antiikkunsti mõjud. Süvenes looduslähedus. Rõhutati inimese individuaalsust. DONATELLO : tuntuim töö on ´´ Püha Jüri ´´ (marmorist) ´´Taavet´´ , Gattamelata ratsamonument VERROCCHIO: tuntuim töö on ´´Taavet´´ , väepealik Colleoni ratsamonument Maalikunst Arenes kõige aktiivsemalt ja oli teiste kunstiliikide kõrval iseseisvam. Tekkis tohutult kunstnikke , moodustasid koolkondi (nt Firenze). Kunstnikud jäädvustasid oma nime. Tähtis inimese, looduse ja esemete tõetruu kujutamine. Ei osatud veel olulist ebaolulisest eraldada. Töid iseloomustab detailirohke esitamisviis. Maalid peamiselt fresko ja temperatehnikas tahvelmaalid
❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaalia skulptuur. 15. sajand ❖ LORENZO GHIBERTI- PARADIISI VÄRAVAD - 28 kullatud pronksist relieefi (vana testamendi sündmused), 10 suuremat relieefi ❖ DONATELLO- Püha Jüri - 2 meetrit kõrge marmorkuju, vabafiguur, kontrapost. “Taavet”- Esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Gattamelata ratsamonument. ❖ ANDREA del VERROCCHIO- Võidukas Taavet (riided seljas, jõle naiselik), Colleoni ratsamonument. ❖ Ilmalik portreekunst ❖ Madonnarelieefid- kasutusele võeti majoolitehnika ehk savirelieef glasuuriti ❖ Medalikunst ❖ Putod Itaalia maalikunst. 15. sajand ❖ Temaatika enemasti usuline, pühalik ja ilmalik sulasid kokku, II poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutamised ja kaasaegsete inimeste portreed. Sajandi lõpus ka antiikmütoloogiat.
Millise tuntud Tallinna ehitisega on see ühekõrgune? -Pikk Herman- kõrgus 48,5m 11)Nimeta mõni tuntud triumfikaar. -Constantinuse triumfikaar. Ehitusmälestised roomas. Monumentaalskulptuur. 1) Mida pidas keiser Augustus oma suureks teeneks Rooma linnale? -Keiser Augustus arvas, et on teinud tellistest linnast marmorist linna. 2)Kirjelda keiser Trajanusega seotud rajatisi Rooma linnas. -Trajanuse foorum- kaaravaga värav, väljakus ümbritsesid idhooned. Väljaku keskel Trajanuse ratsamonument. -Trajanuse sammas- koosneb alusest ja 19st silinderjast marmoriplokist, ligi 30m kõrge. 3)Kirjelda Basiilikat. -Basiilika- ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagavad selle 3ks lööviks Keskmine lööväär äärmistest kõrgem. 4)Mille poolest on eeskujuandev Panteon? -Üks täiuslikumaid kuppelehitisi. 5)Vaata Panteoni läbilõiget. Millisele kujundile tundub see ehitis olevat üles ehitatud? - Silinder, mida katab poolkera. 6)Kust sai Panteon loomulikku valgust?
· ,,Lakooni" grupp. VANA-ROOMA 1.Millised on ehituskunsti uuendused ? Leiutati betoon. Õpiti ehitama kivist võlve , kaari ja kupleid. Hakati kasutama mörti, põletatud telliste kasutusele võtt . 2.Mis on V-Rooma suurim teater? Colosseum . mahutas korraga 50.tuhat pealtvaatajat. 3.Mis on termid ja akveduktid ? Termid Avalik saun Vana-Roomas. Akveduktid veejuhtmed. 4.Mida ehitati kuulsatele väepealikele ? Väepealikele ehitati võidu e. triumfi kaari. 5.Mis on ratsamonument ? Ratsamonument on hobusekuju. VARAKRISTLIK JA VANAVENE KUNST 1.Mida ristiusk kuulutas ? Ristiusk kuulutati Rooma riigiusundiks. 2.Mis hoone oli basiilika ja milleks seda kasutati ? ,,Kuninglik koda" , tavaliselt pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega löövideks jaotatud hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ning kõrgem. Basiilikasse langeb valgus ülemistest , akendega osast ehk valgmikust ja lõpeb harilikult apsiidiga. 3.Mis on mosaiik ?
Neid hakkasid ehitama rikkad inimesed. Ghiberti skulptor Firenze toomkiriku papistuksed. Kuntsnikud hakkasid ennast töödesse tegema. Donatello- skulptor Tema tööks on Püha Jüri kahe meetrine marmorkuju. Pärast antiikaega esimene vabafiguur. Kõige olulisem tema töö on Taavet. On pronksist, peaaegu elusuurune, kujutatakse võitjana, esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiikaega. 16-aasstane süütu poiss. Gattamelata ratsamonument- kuntsnik ei suutnud niimoodi teha, et hobune oleks kolme jalaga (pani alla palli). Verrocchio- skulptur Tema tööd Taavet, mis on pronksist, 16 aastane poiss, kujutatud võitlejat, on rõivastatud. Colleoni ratsamonument- õnnestunud kolme jalaga hobune, kuna on kaldu. Seda hobust peetakse renensanssi aja kõige ilusamaks.
RENESSANSS kordamine XI klass Vararenessanss Arhitektuur Firenze toomkirik Skulptuur Donatello Maalikunst Fra Angelico Giotto Vararenessanss Arhitektuur Firenze toomkirik Vararenessanss Skulptuur DONATELLO "Taavet" "Gattamelata ratsamonument" Vararenessanss Itaalia, Firenze Maalikunst FRA ANGELICO "Maarja kuulutus" Vararenessanss Maalikunst GIOTTO "Kristuse sünd" Kõrgrenessanss Arhitektuur Peetri kirik Roomas Skulptuur Michelangelo Maalikunst Raffael Leonardo da Vinci Giorgione Kõrgrenessanss Arhitektuur Peetruse katedraal Rooma Kõrgrenessanss Skulptuur MICHELANGELO "Taavet" "Pieta" Kõrgrenessanss Maalikunst
Testamendi sündmusi. Valmistas veel idapoolse kahe poolega ukse ning tegi 10 SUUREMAT RELJEEFI, mille raamid on nelinurksed ning on kasutatud tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksust nimetatakse PARADIISI VÄRAVAKS. · DONATELLO ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. "PÜHA JÜRI" üle 2 meetri kõrgune, kasutatud kontraposti. "TAAVET" pronksist peaaegu elusuurune alastifiguur. Padovas Veneetsia palgasõdurite pealiku GATTAMELATA RATSAMONUMENT. · ANDREA del VERROCCHIO 15.saj II poole tähtsaim itaalia skulptor. TAAVETI PRONKSKUJU ja kavandas COLLEONI RATSAMONUMENDI. · Levisid ilmalik portreekunst, madonnareljeefid. MAJOOLIKATEHNIKA põletatud savireljeef kaetud värvilise glasuuriga, tuntumad meistrid LUCA JA ANDREA della ROBBIA. Taaselustus medalikunst.
Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello, Verrocchio (vararenessanss), Vasakult: Michelangelo (kõrgrenessanss). TAAVET. Donatello. Gattamelata ratsamonument Padovas. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Sandro Botticelli. Venuse sünd. Sandro Botticelli. Kevad (Primavera). Fra Angelico. Maarja kuulutus. Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha. Masaccio. Pearaha. Piero della Francesca. Kristuse ristimine
Keisrivõimu tulek tõi uued tuuled ehitusmaailma. Eitati plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi. Vabariigiaegsele foorumile lisas igaüks midagi. Augustus väitis, et on asendanud tellistest linna marmoriga. Lammutatu vana ja ehitti uusi korrapäraseid ja sümmeetrilisi ehitisi ja foorumeid. Vabariigiaegset näeme vesuuvi tuha alt. Uhkeim foorum oli Trejenuse foorum. Sissepääs: üks suure kaaravaga värav. Ümbritevate hoonete fassaade kujundasid korrapärased sambad. Keskel Trajanuse ratsamonument, tagaküljel Basilica Ulpia. Basiilika oli avalike ehitiste tüüp. Basiilikates peeti kohut, tehti ära, korraldati poliitilisi koosolekuid. Ristkülik, mille jaotasid sambad kolmeks osaks (löövid), kusjuures keskmine oli kõrgem. Kesklöövi seintes olid aknad (kõrgel). Trajanuse foorumil Trajanuse sammas, mis sisaldas ka ta matuseurni. Koosneb alusest ja 19 silinderjast marmorplokist ja on ca 30m kõrge. Kunagi oli tipud prajanuse pronksfiguur. 200m pikk
4. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? 5. Missugustelt kultuuridelt sai Rooma kunst kõige rohkem mõjutusi? 6. Milline roll jäi sammastele kui võeti kasutusele võlvid ja kaared? 7. Milliseid võlvitüüpe roomlased kasutasid? 8. Kirjelda kolosseumi. 9. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta üks. 10. Mis hoone on Panteon, milline on põhiplaan, missugune portikus (fassaad)? 11. Mis ehitis oli roomlaste basiilika? 12. Roomlaste kuulsaim ratsamonument? 13. Missuguse kunstiliigi arengut soodustas fakt, et roomlased austasid oma esivanemaid? 14. Missuguse maa skulptuuri jäljendasid rooma kunstnikud ? 15. Rooma originaalskulptuurid (mida kreeklased ei teinud)? 16. Mida teame roomlaste maalioskusest? Millistest linnadest leitud? 17. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senisest usust? 18. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid, miks tekkis kristlik sümboolika. 19. Mida tead katakombikunsti kohta
Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello, Verrocchio (vararenessanss), Vasakult: Michelangelo (kõrgrenessanss). TAAVET. Donatello. Gattamelata ratsamonument Padovas. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Sandro Botticelli. Venuse sünd. Sandro Botticelli. Kevad (Primavera). Fra Angelico. Maarja kuulutus. Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha. Masaccio. Pearaha. Piero della Francesca. Kristuse ristimine
näiteks Donatello. 14.sajeelrenessanss 15.sajvararenessanss. Tähtsaim keskus Firenze. Arhitektuuri suurmeister oli Filippo Brunelleschi (Firenze toomkiriku kuppel, Firenze leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. ) Leon B. Alberti- arhitekt, kes on seotud uue palazzotüübi levikuga, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. Lorenzo Ghiberti- skulptor (28 kullatud pronksist reljeefi, Paradiisi värav). Donatello- skulptor (Püha Jüri, pronksist Taavet, Gattamelata ratsamonument). Andrea del Verrocchio (Taaveti pronkskuju, Colleoni ratsamonument). Andrea della Robbia majoolikameister (Madonna lapsega). Elavnes medalikunst, populaarseks said madonnareljeefid ja majoolikatehnika. Maalikunsti temaatika oli usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaaegsete inimeste taolisteks. Kirikute seinetele maaliti peamiselt freskotehnikas. Masaccio- rakendas ts
antiikajal. Kord tappis oma kätega ühe lõvi, hiljem tappis lõvi tema enda.../ Louis XIV-le ta ei meeldinud: töödes kriitika mõistmatu ja suurelise valitseja aadressil. On kujutanud Vana-Kreeka küünikut Diogenest koos Aleksander Suurega. Aleksander olevat lubanud täita ühe Diogenese soovi. Diogenes palus Aleksandril päikese eest ära tulla, ta võttis parajasti päikest. Francois Girardon Louis XIV lemmikkunstnik. Tema peateos on Louis XIV ratsamonument. See on aga hävitatud Prantsuse revolutsiooni ajal, kuid on hiljem matkitud. Girardon kujutas peamiselt väärikaid ja rahulikke antiikjumalaid: ,,Apollon nümfidega", kus Apollon oli Louis XIV. Maal asub praegu Versailles`is. Prantsusmaa 18 saj kunstis valitseb juba rokokoostiil. Erandlik kunstnik on skulptor Étienne Maurice Falconet: Tema loomingus on ka küllaltki hilja (18. saj. lõpus) baroki jooni
1406 1469) ,,Madonna lapsega" · Arhitektuur - Filippo Brunelleschi (1377-1446) Firenze toomkirik (kavandatud kuppel toomkiriku nelitise kohale sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Kirik ise pärit gooti ajastust) Firenze hüljatud laste kodu San Lorenzo kirik Firenzes · Medicid Firenze suurimad kunstitellijad · Skulptuur Donatello (1386 1466) "Taavet"; "Gattamelata ratsamonument", ,,Püha Jüri" Andrea del Verrocchio (1435-1488) ,,Taavet" Lorenzo Ghiberti (1378 1455) Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed ,,Paradiisi väravad" · Mõisted: Sakraalarhitektuur kultusliku otstarbega ehituskunst (kirikud, kabelid, templid, moseed, kloostrid jne) Palazzo e. palatso- palee. Mitteaadlike suured renessanss- ja barokkstiilis linnaelamud
Aphrodite tunnus. 1766-1778 viibis kunstnik Katariina II kutsel Peterburis, kus tal valmis suurejoonelisim ja ilmselt ka kuulsaim teos - tsaar Peeter I ratsamonument ehk "Vaskratsanik" (avati 1782). http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/vaskrats.html Flora by Etienne Maurice Falconet, 1751 "Istuv Cupid " Etienne Maurice Falconet, 1757
Ehitusmälestised Roomas Ken Pähn Kärdla ÜG 10.klass Arhitektuur Eeskujuks etruskide ehitised Hoone asetses kürgel Hoone ees oli lahtine koda Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit Trajanuse Foorum Sissepääs ühest suurest väravast Väljakut ümbritsesid hooned Väljaku keskel Trajanuse ratsamonument Tagaküljel asus Basilica Ulpia Trajanuse foorum Basilica Ulpia Basiilika-ehitustüüp,mida roomlased kasutasid avalike ehitiste juures Basiilikates: · Peeti kohut · tehti äritehinguid · Korraldati poliitilisi koosolekuid Basilica Ulpia Rahu Altar Osaliselt säilinud Kujutatud legendi Rooma asutamisest Altari autorid eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi Lad.nimetus- Ara Pacis Rahu Altar Pantenoni tempel
joonia ja 3 korintose * Triumfikaared-ehk võidukaar keiser constantinus * saunad ehk termid caracalla * templid(panthenon) algselt 4 kandiline,on kõigi jumalate tempel * elumajad, paleed- mitmekorruselised üürikad, valgus yheltpoolt, * Villa-jõuka roomlase eluase,põrand kaetud mosaiigiga * inseneriehitised- teed Via Ampia teed,sillad,veejuhtmed Rooma skulptuur: igas kodus esivanemate portree roomlased ei idealiseerinud 1)portree 2 ) ratsamonument- keiser M.Aureliuse ratsakuju roomas 2 saj 3) reljeef myndid kamee. Maalikunst: * mosaiik * seinamaal-armastasid kujutada ruume perspektiivis * tahvelmaal- muumia portree Faijumist Kreeka skulptuur:arhailine-*autorid puuduvad * kujud algelised , jäigad ,sirged * püstine kiviblokk * nägudel arhailine naeratus * kourus-meees, kore-naine klassikaline ajastu: * 5 saj ekr * elavad olümpolse * jumal inimese sarnane * näoilme areneb realistlikuse
Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument. See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu. Keiser Marcus Aurelius oli filosoof kreeka stoikude koolkonnas, erinevalt enamikest roomlastest kandis ta habet. Ta on teose "Iseendale" autor. Stoikude õpetuses oli kesksel kohal kohusetunne ja rahu. Stoikudele vastandus teine mõjukam koolkond epikuurlased. Nende maailapildi kohaselt oli tähtsal kohal lõbutsemine ja elu nautimine, raske töö oli orjade jaoks. Marcu Aurelius hukkus sõjakäigul.
Antiikarhtitektuuri detailid:sambad,poolsambad,kolmnurksed viilud Karniis-Seinapinnast eenduv ehisliist.Asus korruste vahel. Rustika-Palazzo alumine korrus laoti tahumata kividest. II. Brunelleschi-Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel Skulptuur 1) Donatello-´´Püha Jüri´´-kontrapost Kontrapost-keharaskus on asetatud ühele jalale 2) Donatello-´´Taavet´´ 3) Verocchio-´´Taavet´´ 4) Verocchio-´´Colleoni ratsamonument´´ Maalikunst 1) Botticelli-´´Kevad´´ 2) Botticelli-´´Venuse sünd´´ Kujutab ilu-ja armastusjumalannat merevahust sündinuna. Kõrgrenessanss Arhitektuur I. Bramante-Rooma Peetri kiriku kuppel II. Leonardo da vinci-Töötas Milano hertsogi õukonnas.Arendas täiuseni inimese välimuse.Hingeelu jäljendamine. ´´Püha õhtusöömaaeg''
"Nike","Milose Venus" 7.ROOMA ARHIT: Hinnati praktilisust, jäljendati kreeklasi. Võeti kasutusele kaari, võlve,kupleid. Tähtsamad objektid: arkaadid, termid, amfiteatrid. Colosseum. Triumfikaar, atika-poolkorrus. Lammutati vanu, ehitati uusi sümmeetrilisi foorumeid (väljakud). Trajanuse foorum. Ühiskondlikud hooned. Basiilika-ehitustüüp, sambad jaotasid hoone 3ks lööviks, keskmine oli kõrgem. Monumendikunst. Marcus Aureliuse ratsamonument. Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. 8.ROOMA-KREEKA SKULP: Rooma oli mõjutatud kreekast. Kreekas idealiseeriti, Roomas kujutati realistlikult. Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena. Roomlastel oli ratsamonument, Kreeklastel mitte. Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud. 9.KRISTLUSE LEVIK: Jeesuse kannatusterohke elu pidi olema ideaaliks. Pärgament. Raamatumaal e miniatuurmaal
M. da Caravaggio - dramaatiline valgusekäsitlus saavutatud läbi kontrastse valgusvihu tumeda taustaga võrreldes, nn. keldriluugivalgus. Nicolas Poussin - fantaasiaküllane maastik e. ideaalmaastik, heroiline maastik 2. paraadportree e. Esindusportree, välisele sarnasusele lisaks toonitati aadlike ja kuninglike perekondade ühiskondlikku seisundit ja iseloomu. Tekkis 17. saj. 3. Skulptuur ja autor: Lorenzo Bernini - Apollo ja Daphne; Püha Theresa ekstaas. É. Maurice Falconet Peeter I ratsamonument Peterburis. 4. Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e. zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega); portreemaalid; loomamaal ehk animalistika; natüürmort; väikeseid olustiku- ja maastikumaalid ,,väikesed hollandlased". 5. ,,väikesed hollandlased" - nii nimetatakse Hollandis väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavaid väikeseid olustiku- ja maastikumaale mis spetsialiseerusid ühele teemale
Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. ANDREA del VERROCCHIO 1436-1488 · ,,Taavet" vastandina Donatello ,,Taavetile"elavm, naeratav kasvueas poiss, keha teostus loomulikum. Vaadeldav igast küljest. · Colleoni ratsamonument Veneetsias (alustatud 1479) (paigutati Scuola di San Marco ette) ilusaim ja võimsaim renessansiajastu ratsafiguur. Ratsanik ja hobune moodustavad terviku, ratsaniku figuur mõjub imposantselt, teos on ilmekas ja suurejooneline. MASACCIO (1401-1428) · Vararenessansi maalikunsti rajajaks tuleb pidada just Masacciot. Esimene uuendusliku, realistliku suuna meister. · Tema tähtsaimaks tööks on freskod karmeliitide kiriku juures olevas Barnacci kabelis Firenzes
MADONNA (ema Maarja koos oma poja Jeesusega), PIETA (Maarja, kes leinab oma ristilt võetud poega), KOLGATA GRUPP (laiendatud krutsifiks, kus ristilöödud Jeesus on oma jüngritega), MAARJA KUULUTUS ja KÜLASTUSGRUPP, PÜHA ÕHTUSÖÖMAAEG. Katkueelset aega peeti gooti ajastu kõrghetkeks, sest siis hakkasid üle pika aja tekkima portreeskulptuurid. Esialgu olid need suurtest annetajatest kirikutele (Uta ja Ekkehard). Erandiks oli ka ratsamonument väejuhist Bamburgis. Suursugune ja rahulik kunst muutus aga järsult pärast katku, kui kunst muutus tundelisemaks ning hakati näitama Kristust kannatavana ning kujutati surmatantsuteemat. Samuti Kolgata Gruppi. CHARTRES'is ja REIMS'is oli palju skulptuure, sest seinte peal polnud palju vaba ruumi maalide jaoks. Reimsis suur skulptuuride grupp: KÜLASTUSGRUPP, kus kujutatakse ka inimkumerusi. Chartres'is on palju vitraaze ja skulptuure. 14
nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Koos keisrivõimu kehtestamisega muutus ausammaste paigutamine linnaväljakutele veelgi olulisemaks. Roomas seisab keiser Trajanuse auks ehitatud ausammas, mille sees oli kunagi tema matuseurn. Samba otsas seisab Trajanuse kuju ja mööda sammast spiraalselt kulgevatel reljeefidel on kujutatud Trajanuse juhitud sõda daaklaste vastu. Uuenduseks oli ka ratsamonumentide püstitamine. Kõige paremini on säilinud Marcus Aureliuse ratsamonument Maalikunst Rooma maalikunsti on palju vähem säilinud kui skulptuuri. Rohkem on saadud sellest teada alates 18.saj. , kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud linnade Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae väljakaevamisi. Just tänu väljakaevatud majade seintele saame ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Näiteks Pompejis on enamus väljakaevatud majade seintest kaetud seinamaalide freskodega, mis näitab kunsti populaarsust. Saavutatud oli suur meisterlikkus erinevate materjalide iseloomu
algus kaunistatud kreeka sammastega) 5. Mausoleumid 6. Termid ehk saunad (Caracalla) 7. Tempel (Pantheon kõigi jumalate tempel) 8. Elumajad/paleed/mitmekorruselised elumajad Trajanuse foorum : (2.saj algus eKr) · Sissepääs ühest suure kaaravaga väravast · Väljakut ümbritsesid hooned, mille fassaade kujundasid korrapärased sammasteread · Väljaku keskel Trajanuse ratsamonument · Väljaku tagaküljel - raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia Fortuna Virilise tempel : (2.saj lõpp eKr) · Kreeka ja etruski ehituskunsti mõjud · Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt · Samaste paigutus on nagu kreeka peripteeril, kuid naose ette jääb sügav eeskoda · Naose külgedel seinaga liitunud poolsambad Panteon kõikide jumalate tempel : (2. Saj eKr) · Ümar põhiplaan
moodustavad need kauni ja haarava jutustuse. 5. Vararenessansi kuulsaim skulptor oli DONATELLO (1386-1466). 6. Ta ühendab enda teostes antiigi traditsioonid uusaegse realismiga, rakendab taas kontraposti ja vabafiguuri (7. 2 meetri kõrgune marmorkuju Püha Jüri), teeb esimese vabalt seisva alastifiguuri pärast antiikaega (7. peaaegu elusuuruses pronksskultuur Taavetist). 8. Padovas täitis ta tellimuse, mis kujutas endast Veneetsia palgasõdurite pealikut - Gattamelata ratsamonument, mis on asetatud kõrgele alusele linnaväljakul. 9. Ta oli uusaja skulptuuris esimene kes, selle asemel et teha keskajal tuntud hauamonumente kuningates ja suurnikest, valmistab ratsakuju ja paneb selle püsti linnaväljakule; hakkab uuesti kasutama kontraposti tehes vaba- ja alastifiguure. 15. Nagu Donatellogi valmistas ka ANDREA del VERROCCHIO (1435-1488) Taaveti pronkskuju ja ratsamonumendi Veneetsia teisest sealsest väepealikust Colleonist. 10. 15
ja PIILARID on dekoratiivsed ja Kreeka-Rooma mõjutustega. FASSAADI juurde kuuluvad KARINIISID. AKENDE kuju on NELINURKNE. AKENDE ja USTE kohal on FRONTOONID. Katedraal-toomkirik. Rustika-fassadid kividest, mille välispind jäeti tahumata. Frontoon-dekoratiivne madal viil, tugeva äärekaarniisiga. Sambad-Kreeka-Rooma mõjutustega. Karniisivööd-eraldavad korruseid. SKULPTUUR: Individuaalsuse-isikupära sünd. Itaalia skulptuur muutub ILMALIKUMAKS. Portree-taassünd, sarnasuse taotlus. Ratsamonument-Rooma ratasmonumentide kujul. ANATOOMIA vastu tuntakse huvi. AKTIPLASTIKA-vanast testamendist. KONTRAFORSS-tasakaal tugi- ja nõajala vahel. CANDORIA-lauljate tribüün. MAALIKUNST: Inimese kujutalisel õiged proportsioonid. Tähtis on realistlik RUUMI kujutamine. Vararenessanss-on inimesed asetatudpildi alläärde. Kõrgremessanss-kolmnurkne kompositsioon. Vararenessanss-kunstnikud tegelevad üksikprobleemide lahendamisega ja tervik läheb kaotsi. I pool.Maalidele on iseloomilik detailne laad
*amfiteater-kuulsaim Colosseum ( 3-korr, dooria, joonia, korintose) *triumfikaar-e võidukaar, keiser Konstantinusele. *mausoleum *term-e saun, Carcalla termid *templid- kuulsaim Pantheon. *palee- e elumaja ülikutele, mitmekorruselised. Petikaken, petikuks, valus tuli uksest, on leitud Pompei väljakaevamistelt *inseneriehitised-teed, sillad, veejuhtmed. Skulptuur *portree-ei idealiseeri, kujut esivanemaid * monumendid-a) ratsamonument-Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju roomas b)triumfikaared-nii ehitis kui ka monument. Trajanuse sammas *reljeefid-Trajanuse sammas, triumfikaared, mündid, kameed. Maalikunst *mosaiik *seinamaal-ruumid perspektiivis * muumiaportree(tahvelmaal) Muumiaportree Faijumist.
Donatello- oli realist, kohati lausa naturalist (inetuma halvema poole väljendamine, realistlikku), mehine ja karge stiil Kaunistas kirikut, kuulsaim püha Jüri kuju Tema tuntim kuju on Taaveti pronksfiguur Lauljate tribüün Gattomelata rartsamonument, esimene ratsafiguur Andrea de Verrochio 1436-1488 Oli mitmekülgne Meister Kuulsaim töö Taaveti pronksfiguur Esimene skulptuur, mis oli loodud vaatamiseks igast küljest On tienud Kristuse ja Uskumatu Toomase Golleoni ratsamonument Veneetisasse Vara-Renessansi tuntumad meistrif olid veel : Perekond della Robbiad, kellest kuulsam on Luca della Robbia Da Settignano- tegi hauamonumente Da Maiano- tegi marmorskulptuure Pisanello- medalikunsti tegija Rizzo- Veneetsa kuulsaim vara-renessansi meister Kõrg-renessans Michelangelo Skulptuuridega tutvus ta diochovanni juures Firenzesse tagasi tulles tegi ta 5,5 m kõrguse Taaveti figuuri 1505 läks tagasi Rooma, kust talt telliti paavst Juli jus ll hauamonument
Põhimõte: ,,Enne tõde, siis ilu". 3 olulisemat tööd: Püha Jüri kuju (1417) üks esimesi vaba figuure pärast antiiki. 2 meetrine marmor kuju, mis kujutab võitlusvalmis rüütlit. Tavet (1430) Elusuurune pronksfiguur juutide kuningast Taavetist, kes võitis hiiglasliku sõjamehe Koljati. Esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiiki. Alasti olek näitab vabadust, läikiv nahk ebaloomulikust, suur mõõk ja maha raiutud pea vihjavad lõppenud võitlusele. Gattamelata ratsamonument (1453) Veneetsia väejuhi monument ratsafiguur kõrgel alusel. Esimene vabalt seisev ratsafiguur pärast antiiki. o monumentaalne, suurejooneline ja realistlikult loomutruu ANDREA del VERROCCHIO (15. sajand) Tegutses kullasepa, maalija ja skulptorina. 2 tuntud tööd: Taavet Erinevalt Donatellost on kujutanud Taavetit elavamana ning teostus on looulikum, näol on naeratus, vaadeldav võrdselt igast küljest. Colleoni ratsamonument Verrocchio kuulsaim töö
tõde kui ka ilu Jan van Eyck(1380-1441)/Hubert van Eyck- madalmaad, perspektiiv ei oleveel täiuslik, ese ja isik väga täpselt joonistatud, teemad kiriklikud *Genti altar(1432 suur tiibaltar)- Saint Brato katedraalis Gentis tänaseni, 24 pilditahvlit, avamisel oli näha 12 ülejäänd 12 suletud altari välisküljel. *Arnofili kihlus- abielu sõlmimise tseremoonia, londonis,taustal on peegeltseen teiselt poolt Donatello(1386-1466)-itaalia, skulptor, esimene ilmalik ratsamonument pärast antiiki *Gattamelata ratsamonument- veneetsia palgasõdurite pealik, pronksist *Taavet pärjaga ja kübaraga Sandro Boticelli(1444-1510)- itaalia, (antiik)mütoloogilised maalid *Venuse sünd *Kevad Hieronymus Bosch(1450-1516)-madalmaad,15.saj sürrealist, eluajal hinnati kõrgelt,maalides seguneb reaalne ja kõige äärmuslikum fantaasia, kujutab valel teel asuvat maailma allegooriliselt
1. Seleta mõisted ja too näited. Originaal kunstniku enda tehtud, ei ole järgi tehtud. N: Adamson Eric ,,Natüürmort pasuna ja kaabuga" Koopia järele tehtud töö st. tehtud originaali järgi, tavaliselt kellegi teise poolt kuid ka kunstnik ise võib teha oma tööst koopia. N: Aapo Puki maalitud koopia M.Maxolly maalist ,,Paju Lahing" Repro (duktsioon)- trükipilt mõnest maalist ja väga erinevate mõõtmetega, tavalselt värvilised. N: kirjanduses (Raamatus ,,Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast" sisaldab 45 reprot), postkaartidel, mapid muuseumides. Professionaalne kunst kui kunsti teevad need, kes on omandanud vastava eriala, diplomeeritud kunstnikud N: J.Arrak, Epp-Maria Kokamägi, Johann Köler (Eesti esimene professionaalne (maali)kustnik) Isetegevuslik kunst ilma erialase väljaõppeta. N: Navitrolla, Toomas Vint. (Mare Vint, Tõnis Vint graafika) ...
Kuigi roomlased tegelesid põhiliselt kopeerimisega, arenes väga kõrgtasemeliseks portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid (nt. Trajanuse sammas). Portreed pidid olema nii loomutruud kui võimalik, et järeltulijad teaksid kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidega kujutati tõesti sündinud juhtumeid ning võidetud lahinguid. Julius Caesar Traianus Hakati püstitama ratsamonumente Marcus Aureliuse ratsamonument on üks paremini säilinud monumente. Rahualtar Monumendi reljeefidel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja keiser Augustust oma perekonnaga rongkäigus. Maalikunst Kõige rohkem infot rooma maalikunsti kohta on leitud Pompeji'st, mis 79. aastal mattus Vesuuvi tuha alla. Kuna enamus majad Pompeijs on kaetud freskodega arvatakse, et kunst oli väga populaarne. Roomlased oli õppinud kasutama perpektiivi
teatrid, saunad, raamatukogud 3) Surev gallialane, Milose Venus 16.Rooma arhitektuuri süsteem 1) Kaared, võpvid ja kuplid. Lubimört, tellised, betoon. Sillutatud teed 2) Silindervõlv, ristvõlv 3) Saunad, amfiteatrid 17.Ehistusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur 1) Ristkülikukujuline põhiplaan, kaks rida sambaid jagasid hoone kolmeks. Keskmine osa oli teistest kõrgem. 2) Üks täiuslikumaid kuppelehitis maailmas. 3) Keiser Marcus Aureliuse ratsamonument 18.Rooma skulptuur ja maalikunst 1) Portreeskulptuur 2) Loomutruud, ei püütud varjata ebatäiuslikkust. Isikupärasemad. Ilmekalt väljendatud kehaline, hongeline ja vaimne omapära. 3) Pompeji, iseloomulik suur illusionism, loodust jäljendati meisterlikult. Armastatu ruumilisi silmapetteid. Temaatika oli mitmekesine
Looduslahedased. Kuulsamad tood : · ,,Milo Venus" · ,,Nike" · ,,Lakooni" grupp. Vana-Rooma 1. Leiutati betoon. Opiti ehitama kivist volve , kaari ja kupleid. Hakati kasutama morti, poletatud telliste kasutusele vott . 2. Colosseum . mahutas korraga 50.tuhat pealtvaatajat. 3. Termid Avalik saun Vana-Roomas. Akveduktid veejuhtmed. 4. Vaepealikele ehitati voidu e. triumfi kaari. 5. Ratsamonument on hobusekuju. VARAKRISTLIK JA VANAVENE KUNST 1.Ristiusk kuulutati Rooma riigiusundiks. 2.,,Kuninglik koda" , tavaliselt pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega löövideks jaotatud hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ning kõrgem. Basiilikasse langeb valgus ülemistest , akendega osast ehk valgmikust ja lõpeb harilikult apsiidiga. 3.Väikestest tükkidest kokku pandud tervik, mis moodustab pildi .
Rooma majad olid ehitatud tervele platsile, äärest ääreni. Seinad maalitud, avatud ruumid.Roomlaste ehitised on nii vastupidavad, et mõned neist on kasutusel tänapäevalgi. Pompeji 79 a. vulkaanipurske tagajärjel on säilinud majade seintel maale, keisrinna livia suvilas jm. Põrandatel ja seintel leiti ka mosaiike.lisaks looduspildid, sammaskäigud, treepid. Skulptuuris ei saavutanud roomlased kreeka täiust. Arendasid välja ajaloolise reljeefi ja portreeskulptuuri, uuenduseks ka ratsamonument nt marcus aureliuse ratsakuju tänapäevalgi, keiser augustuse marmorkuju. Varakristlik kunst Ees-aasias tekkinud ristiusk hakkas rooma aladel levima peale jeesus kristuse sündi. Rooma linnas levitasid ristiusku peetrus ja paulus. Esimesteks rooma piiskopideks peetaksegi peetrust. 4 saj rajasid kristlased peetruse haua kohale oma kiriku, mille hävimise järgselt on samale kohale ehitatud püha peetri katedral(vatikani süda). Ristiusk oli algul roomas keelatud,
2. saj. e.m.a. Genetrixi tempel. 1. saj. e.m.a. Makett. Rooma monumendid. Tituse triumfikaar. 81. m.a.j. Tituse triumf. Reljeef Constantinus Suure võidukaarel. triumfikaar. 315 m.a.j. Marcus Aureliuse Trajanuse sammas. 113 Reljeefid Trajanuse ratsamonument. 161- m.a.j. sambal. 180 m.a.j. Rooma mausoleumid. Caecilia Metella mausoleum. 30 e.m.a. Caius Cestiuse Augustuse mausoleum mausoleum. u. 12 1. sajandil m.a.j. e.m.a. Makett. Keiser Hadrianuse mausoleum. 135-139
rohmakatest kividest (rustika), koosnesid neljast tiivast. Palazzod olid ümbritsetud kaarkäikudega. Skulptuur Skulptuuri ajalugu iseseisva kunstiliigina sai alguse 15.sajandi alguses. Kujutati kuulsaid inimesi ja väejuhte ning Piibli tegelasi. Kuulsaim skulptor oli Donatello ("Püha Jüri"). Teine kuulus skulptor sellest ajast oli Ghiberti (Paradiisi värav -> võimsad pronksuksed) Loodi ratsamonumente (Colleoni ratsamonument Roomas) Maalikunst Hakati lähtuma loodusest ning õpiti kujutama ruumilisust, varjutamist, perspektiivi, tunnete edasi andmist. Tähelepanu hakati pöörama inimese proportsioonidele -> inimesed muutusid reaalsemateks. Maalikunsti iseloomulikud jooned: pühaliku, helged meeleolud, küllaltki heledad ja värvilised koloriit. Kuulsaim maalikunstnik sellest ajast oli Botticelli ("Kevad", "Veenuse sünd"). Kõrgrenessanss MICHELANGELO (Bucnarroti)
Silmad mõnikord klaasist ● Vahel lisati ehtsaid juukseid & riideid Kuulsamad Hispaania skulptorid ● Juan Martínez Montañés ● 1568-1649 ● Sündinud kohas nimega Alcalá la Real (Jaéni provintsis, Andaluusias). ● Oli tuntud ka kui “Puujumal”. ● Esimene töö oli St Christopher (El Salvadori kirikus Seville`is). 1597.a. ● Kuulsamaid töid: St Jerome`i altar Cristo de la Clemencia Kuningas Philip IV pronksist ratsamonument jt. http://en.wikipedia.org/wiki/Juan_Martínez_Montañés#mediaviewer/File:Mart %C3%ADnez_Monta ● %C3%B1%C3%A9s_ejecutando_el_busto_de_Felipe_IV,_by_Diego_Vel Cristo de la Clemencia St Christopher http://www.artehistoria.jcyl.es/v2/obras/15584.htm http://www.art-prints-on-demand.com/a/montanes-juan-martinez/st-christopher-
annaabi.ee 
