Tugeva �laosa ja kitsapuusaga naisel tuleks t�helepanu p��rata kehapoolte tasakaalustamisele v�i �lakeha v�hendamisele. �lakeha suurust saab v�hendada eelk�ige vertikaaljoonete kasutamisega. Hea oleks kasutada sellist l�ikelahendust, mis v�hendaks tugevat �lajoont. Seega v�iks kasutada �lajoonel ka minimaalselt detaile. Selleks tuleks ka r�ivaste �laosas v�ltida t�helepanu �ratavaid drapeeringuid, kirevaid tikandeid, �lasalle ja k�rgeid lopsakaid kaeluseid. Tugevat �lakeha varjavad veel h�sti ka kitsamatel seelikutel ja p�kstel kantavad lahtised jakid (tumedamad �hev�rvilised ja pikitriibulised). Kraed ja kaelala�iked peaksid olema pikad ja teravad, et suunata pilku allapoole. Oluline on ka v��joone k�rgus. Pihal�ikejoon v�iks asuda veidi madalamal ja k�rget v��joont tuleks v�ltida.
VIIRPUU Viirpuu on maailma üks liigirohkemaid taimeperekondi. Tema liike arvatakse olevat üle tuhande, kuid neid tekib pidevalt juurde. Viirpuu erinevad liigid ristuvad omavahel kergesti ja annavad raskestimääratavaid kahe liigi vahepealsete tunnustega taimi. Ka Eestis on viirpuu sageli kohatav kõrge põõsas või harvem madal puu. Peamiselt näeme teda siiski parkides ja aedades, kus võib leida üle kuuekümne liigi. Looduslikult kasvab Eestis (peamiselt lääneosas) kümmekond liiki. Mõned neist on aga tekkinud Eestis ja levinud ka ainult siin pole kusagil mujal maailmas. Sellised on näiteks saaremaa viirpuu ja viidumäe viirpuu. Tavalisem on Eestis harilik viirpuu. Enamasti kasvavad kõik
annaabi.ee 
