tee kukkunud tüdrukust väljagi, ainult vahivad otsa ja itsitavad. Karina mõtleb siis, et võiks sööma minna, ta teadis siin läheduses üht head kohvikut. Ta oli juba kohviku nurgal , aga siis ta märkas, et tal olid paelad lahti, kummardas ja sidus need kinni. Kui ta jälle pea püsti tõstis oli kohvik juba kadunud, ja ta paiknes endale täiesti tundmatus kohas, Karina eksis ära. Ta leidis raamatupoe, kus talle suruti peale mingit ennustamisraamatut, kuid mingi ratastoolivend krahmas selle talt käest. Karina hakkas haiglasse liikuma. Ta ei pidanud haiglas kaua vastu ja põgenes sealt, ja läks bussipeale, bussijuht tundus väga imelik, ja õudne. Ta ei läinudki sinna, ja hakkas kõndima, ei läinud kaua mööda kui tema taha ilmus poiss ja hakkas teda jälitama. See poiss oli Pärt, ta jälitas Karinat, ses ta tundus nii tema õe Kerli moodi, keda ta on juba aasta aega otsind. Nad olid jõudnud juba kõrge heina sisse, seal kõndis Pärt
tee kukkunud tüdrukust väljagi, ainult vahivad otsa ja itsitavad. Karina mõtleb siis, et võiks sööma minna, ta teadis siin läheduses üht head kohvikut. Ta oli juba kohviku nurgal , aga siis ta märkas, et tal olid paelad lahti, kummardas ja sidus need kinni. Kui ta jälle pea püsti tõstis oli kohvik juba kadunud, ja ta paiknes endale täiesti tundmatus kohas, Karina eksis ära. Ta leidis raamatupoe, kus talle suruti peale mingit ennustamisraamatut, kuid mingi ratastoolivend krahmas selle talt käest. Karina hakkas haiglasse liikuma. Ta ei pidanud haiglas kaua vastu ja põgenes sealt, ja läks bussipeale, bussijuht tundus väga imelik, ja õudne. Ta ei läinudki sinna, ja hakkas kõndima, ei läinud kaua mööda kui tema taha ilmus poiss ja hakkas teda jälitama. See poiss oli Pärt, ta jälitas Karinat, ses ta tundus nii tema õe Kerli moodi, keda ta on juba aasta aega otsind. Nad olid jõudnud juba kõrge heina sisse, seal kõndis Pärt