M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
rottide
augud kinni.»
Auke oli keldris igavene hulk; nende kinnitoppimine võttis meil terve tunni aega, aga me
tegime igapidi hea ja tubli töö. Siis kuulsime trepil samme, kustutasime küünla ja läksime
peittft
Vanahärra tuli, küünal käes, takutuust teises käes, nägu hajameelsem kui iialgi enne. Ta käis
luusides ringi ühe rotiaugu juurest teise juurde, kuni kõik olid läbi käidud. Siis seisis umbes
viis
minutit paigal, näppis küünla küljest rasvapisaraid ja mõtles. Pöördus siis pikkamisi ja
oimetult
trepi poole ning lausus:
«Tõesõna, ma ei mäleta, millal ma nad kinni toppisin. Nüüd võin talle tõeks teha, et ma
polnud
rottide suhtes süüdi. Kuid olgu pealegi, jäägu niisama. Usun, et sest ei tuleks head.»
Ta läks pomisedes trepist üles ja me tegime sääred. Ta oli kangesti kena vanamees. Ja on
praegugi.
Tom oli kaunikesti mures, kust lusikat saada; ütles aga, et me peame selle saama. Siis ta jäi
mõttesse